Reklaam sulgub sekundi pärast

Tamara Tjutina: eestlased ja venelased on ühtehoidvamad

Vene Buduaari toimetaja Tamara Tjutina valdab eesti, inglise, jaapani ja veidi ka korea keelt. Ülikoolis õpib neiu vene filoloogiat ning õpetab individuaalselt ka ise jaapani keelt! Kaunitar rääkis Buduaarile oma huvist lingvistika vastu ning ka eestlaste ja venelaste suhetest.

 

Vene Buduaari toimetaja Tamara Tjutina valdab eesti, inglise, jaapani ja veidi ka korea keelt. Ülikoolis õpib neiu vene filoloogiat ning õpetab individuaalselt ka jaapani keelt! Kaunitar rääkis Buduaarile oma huvist lingvistika vastu ning ka eestlaste ja venelaste suhetest.

Lisaks toimetaja tööle Buduaar.ru portaalis tegeleb Tamara TTV saatega "Comme il faut: SEMINAR" ja õpetab jaapani keelt. "Hetkel küll vaid individuaalselt, kuid varsti algavad ka grupikursused. Sellist õpetamise kogemust pole mul veel olnud ning ma ootan seda vaimustusega. Juunis kaitsen ma oma bakalaureuse lõputööd, seega praegu ma enamasti loen ja kirjutan," jutustab ta. "Tunnen suurt huvi lingvistika vastu, seepärast valisin ka vene filoloogia eriala. Ka pakuvad erilist huvi mulle Aasia keeled, kuna nende struktuur on indoeuroopa keelte omast täiesti erinev." Tamara valis jaapani keele, sest teised tundusid liiga lihtsad. "Ma proovisin õppida erinevaid Euroopa keeli, kuid algusest peale tundusid nad mulle liiga lihtsad ning seetõttu oli mul igav. Jaapani keel köitis mind just omapärase struktuuri tõttu. Hieroglüüfide õppimine on ka eriline nauding, olgugi et see on raske. Hiljem avaldas mulle suurt muljet ka Jaapani mood ning hakkasin moeajakirju lugema. Järk-järgult hakkas mind köitma ka Jaapani kultuur. Arvan, et mul on vist idamaine mõtlemislaad ja maailmavaade. Idamaade, eriti Jaapani ja Hiina kultuurid ja filosoofia on mulle väga südamelähedased," lisab ta.

Kuigi Tamara eelistab mõnda keelt teistele, ei tee ta sama rahvustega. "Rahvus ei ole minu jaoks oluline. Peaasi, et inimene oleks minuga samal lainel, siis ei tekita ka keelebarjäär raskusi, sest "omad" inimesed saavad aru ka sellest, mida sa ütlemata jätsid." Eestlaste ja venelaste suhetest arvab Tamara positiivselt. "Ma ei saa üldistada, seega räägin vaid sellest, mida ise näen. Mulle tundub, et venelased ja eestlased on praegu varasemast palju ühtehoidvamad. Ma pole kordagi kuulnud, et keegi osapooltest oleks midagi natsionalistlikku öelnud ja mu venelastest sõpradel on palju eestlastest sõpru. Leidub ka palju „integratsioonipaare“. Seega tundub mulle, et saabunud on rahulik aeg." 

Kuigi Tamara sõprusringkonnas on rohkem venelasi, on tal eestlaste jaoks vaid häid sõnu. "Minu suhtluskonnas on rohkem venelasi, sest õppisin ma vene koolis. Ka praegu on ülikoolis õppekeel muidugi vene keel ning paljud tudengid on venelased. Kuid sellest saadik, kui ma hakkasin karjääri tegema, on mul tekkinud palju eestlastest tuttavaid ning nad kõik on väga heatahtlikud ja soojad inimesed," ütleb Tamara. Ainus koht, kus paistab silma rahvusel vahetegemine, on ülikool. "Kuid pean tõdema, et ülikoolis paistab siiski silma eraldumine – tavaliselt on nii, et kui grupis on mõlema rahva esindajad, suhtlevad eestlased enamjaolt eestlastega, ning venelased – teiste venelastega. Kuid see on vaid mulje, mis mulle on jäänud, võib olla on kõik tegelikult vastupidi."

Tene Sommer