Katrina langetab kaalu: Varakevadine väsimus ja kaalukaotus

39 kommentaari
Katrina langetab kaalu: Varakevadine väsimus ja kaalukaotus

Hiljaaegu jäi silma taoline mõttekäik: „Tahan olla nagu karu: suvel elu nautida ja talvel magada! Saaksin välja puhata, kaalust alla võtta ja ei peaks pakast taluma.“ No kui elu oleks vaid nii lihtne. Viimasel ajal tundub, et kõik, mida ei taha, tuleb ikka korraga. Kasvõi näiteks haigus, mis plaanid vahepeal segi lõi. Või hoopis järjest sünnipäevad ahvatlevate kookidega kui juba näiteid tooma hakkasin. Nüüd olen juba poolteist nädalat tööl väga pingelises olukorras olnud. Õnneks ei kesta see taolisel kujul enam kaua, kuid ka see lühike aeg on mind vaimselt väga väsitanud. Vaimne väsimus rammestab aga kogu keha ja hinge.

Hiljaaegu jäi silma taoline mõttekäik: „Tahan olla nagu karu: suvel elu nautida ja talvel magada! Saaksin välja puhata, kaalust alla võtta ja ei peaks pakast taluma.“ No kui elu oleks vaid nii lihtne. Viimasel ajal tundub, et kõik, mida ei taha, tuleb ikka korraga. Kasvõi näiteks haigus, mis plaanid vahepeal segi lõi. Või hoopis järjest sünnipäevad ahvatlevate kookidega kui juba näiteid tooma hakkasin. Nüüd olen juba poolteist nädalat tööl väga pingelises olukorras olnud. Õnneks ei kesta see taolisel kujul enam kaua, kuid ka see lühike aeg on mind vaimselt väga väsitanud. Vaimne väsimus rammestab aga kogu keha ja hinge.

Paar nädalat tagasi tahtsin teile kirjutada, et teate, kuidas mulle meeldib trennis käia. Tulid hoopis teised teemad ja hetkel ma nii entusiastlik ei ole. Oh ei, mitte et mulle enam ei meeldiks trenni teha. Meeldib, aga lihtsalt praegune olukord on tekitanud minust sellist väsimust, et kui ma õhtuti trenni lähen, tunnen, et mul ei ole piisavalt jõudu. Juhul, kui ma just enne rühmatreeninguid jõusaalis ei ole ja ootan ukse taga, tahaks lihtsalt silma kinni panna ja natukene suikuda. Mõnel lugejal võib kindlasti tekkida küsimus, et miks ma siis üldse lähen, kui nii väsinud olen. Vastan, et füüsiline tegevus maandab tekkinud pingeid. Ma olen küll väsinud, kuid sisimas tunnen hiljem rahulolu ja ka mõtted saan mujale. Loodan, et peagi naudin jälle seda tunnet, mis valdas mind paar nädalat tagasi. Igal hommikul ärgates tundsin ennast virgelt ja ärkamisega ei olnud üldse probleemi. Tundsin, kuidas kohe on energiat tegutseda. Usun, et kõik head asjad leiavad tee tagasi ka minu igapäeva.

Tahtsin teid veel tänada eelmisel korral toetava ja positiivse suhtumise eest. Tõesti, vahel tuleb lubada head-paremat, aga nagu keegi mainis, et mis korra keelel, see pikalt puusal. Ma ei tea, kas mul just puusal kohe, aga üleüldse tean juba varasematest kogemustest, et kui tahan kaalu langetada, pean väga täpselt püsima oma valitud rajal. Miskipärast on kaalulangus mul alati väga aeganõudev, juurde võin samas võtta kohe, kui natukene rohkem söön kui lubatud. Eks kõik teavad, kuidas kaotatud kilod võivad lausa märkamatult lisanduda. Minu puhul on veel ka selline anomaalia, et kui võetakse juurde ikka talvel ja alla suvel, siis minul on lihtsam alla võtta just vastu kevadet ja siis, oh õnnetust, kilod lausa hiilivad suveks tagasi. 

Lisaks on mul hea meel, et sain ka mõned küsimused ja annan neile nüüd vastused.

1. Mis toidust olen täielikult loobunud?

Praeguseni olen vältinud igasugu vorstikesi. Selle asemel söön sinki, juhul kui teen võileiba. Loobunud olen kõikvõimalikest snäkkidest, ma ei oskagi kohe midagi välja tuua, aga mõtlen nende all kasvõi küpsist, kommi… Kõike, mida on lihtne haarata ja süüa ja süüa ja süüa, ilma et täiskõhutunne peaks tekkima. Eks varem sai ikka midagi valimatult haaratud, kui kõht parasjagu tühi oli. Ja põhiline asi, millest proovin ikkagi hoiduda, on koogid ja muu hea-parem. Need, kes lugesid eelmist postitust teavad, et ma ei saa öelda, et olen täielikult loobunud, kuid ma siiski söön taolisi tooteid palju vähem.

2. Mis on mu lemmiktoit praegu ja mis oli ennem?

Kindlasti mul on selliseid toite, mis teistest enam meeldivad, nt piima-klimbisupp, liha, kala, kana, muna. Mul hetkel kohe muud pähe ei tulnud, oleksin pidanud sellele küsimusele vastama siis, kui kõht tühi. Mul on hea meel, et suurem osa sööke saan ju praegu ka süüa. Kodujuustu sõin ka varem, nüüd lihtsalt sagedamalt. Avastasin hiljuti murakamoosiga kodujuustu. Valke saan sealt piisavalt, rasva on küll vähem ja süsivesikuid rohkem kui tavalises, aga avastasin, et see on hea alternatiiv magusaisule. Kindlasti ei söö seda igapäevaselt, mõnikord siiski luban, sest 100 grammi murakamoosiga kodujuustu sisaldab 160 kcal.

3. Kas söön õhtul peale kella 18.00?

Selle küsimusega tuleb mul meelde, et ma ei ole andnud teile ülevaadet, mis kell üldse söön. Hommikusöök on tavaliselt 6.30-7.00, lõuna jääb vahemikku 12.00-12.30. Õhtuoode võiks olla kell 15.00-16.00 (kui mul on tegus päev ja kiire, siis söön alles enne 17.00). Õhtusöök on kell 19.00-20.00, üldjuhul pigem see hilisem variant, sest trennist jõuan tavaliselt 19.00-19.30. Tuletan veel meelde, et süüa võib ka peale kella 18 ja soovitatav on viimane söögikord ära süüa vähemalt 2 tundi enne magama minekut, mitte jätta hilisemaks.

4. Kas sa jood kohvi tihti ja kas koore ja suhkruga?

Õnneks ma ei ole kohvihoolik, vahel harva. Põhiliselt joon vett või teed ja siis sedagi suhkruasendajaga. Kuigi minu toitumiskavas oli kirjas, et hommikuti võib ka kohvi juua, seega inimene, kes selle küsimuse esitas, peaks pigem siis lihtsalt piirama kohvikoore kogust oma kohvis või kasutama piima. Putru keedan hommikuti vee ja piimaga pooleks, seega, mis see väike tilk ka kohvis ära ei ole.

 

Üritan anda endast järgmiseks korraks parima, et võimaldada taolisi pilte, mis ehk näitaks rohkem kehajooni. Ausalt öeldes kahetsen ise ka, et päris alguses jäid sellised pildid tegemata. Oleks endalgi hea nüüd võrrelda. Aga, mis seal ikka, praegugi saab veel tulevikuks head võrdlusmaterjali tekitada.

Kaal: 81,5 kg (07.02) -> 77,8 kg (20.03)

 

Eks ma olen ise ka kärsitu ja sooviks, et kaalulangus oleks suurem, kuid tasapisi ja läbi raskuste tähtede poole. Mul on siiski hea meel,  et olenemata praegusest kaalunumbrist tunnen ennast siiski juba kergemalt ning rahuolevamana. 

 

Kõike paremat,

Katrina