5 MÜÜTI PIIMA joomisest, mida ei tohiks uskuda

6 kommentaari
5 MÜÜTI PIIMA joomisest, mida ei tohiks uskuda

Kui paarkümmend aastat tagasi oli piim pea iga eestlase toidulaual aukohal, siis tänaseks on olukord muutunud ning paljud ei tarbi seda enam üldse. Piimaga seoses on levinud mitmeid müüte, mis samuti taunivad selle tarbimist, kuid kas need ikka vastavad tõele?

Kui paarkümmend aastat tagasi oli piim pea iga eestlase toidulaual aukohal, siis tänaseks on olukord muutunud ning paljud ei tarbi seda enam üldse. Piimaga seoses on levinud mitmeid müüte, mis samuti taunivad selle tarbimist, kuid kas need ikka vastavad tõele?

Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsent Ivi Jõudu toob välja viis müüti piima tarbimise kohta, mida ei tasuks uskuda: 

Müüt 1 – piim on sobilik toit ainult imikueas 
Maaülikooli teadlase sõnul näitavad nii teadusuuringud kui ka arstide praktika, et piim ja piimatooted on sobilikud ja kasulikud inimestele kogu eluea jooksul. „Inimkonna ajalugu näitab, et looduslik valik soosib neid, kellel säilib piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus. Et see ei kaoks, tuleb süüa sobivaid piimatooteid – kui värske piim valmistab vaevusi, siis tuleks tarvitada hapendatud või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooteid,“ sõnas Ivi Jõudu.

Müüt 2 – väherasvased piimatooted on tervislikumad 
Sellest, kui kasulik on inimorganismile piimarasv, on praeguse võidefitsiidi ajal palju räägitud. Ivi Jõudu sõnul on piimarasv kergesti omastatav energiaallikas, mis pärsib pahaloomuliste kasvajate arengut ning on viirusevastase toimega. „Piimarasv langetab kolesterooli ja triglütseroolide taset, mistõttu vähendavad need rasvad tegelikult südameveresoonkonna haiguste riski. Kui tootest eemaldatakse piimarasv, lähevad kaotsi piimas peituvad rasvlahustuvad vitamiinid ning võib tekkida ka probleeme kaltsiumi omastamisega piimast,“ rääkis Jõudu. 

Müüt 3 – piimas sisalduv kaseiinivalk tekitab liigesepõletikke 
Ivi Jõudu sõnul laguneb kaseiinivalk seedeprotsessi käigus peptiidideks ja aminohapeteks. „Kaseiin ei saa tervikmolekulina seedekulglast imenduda ega liigestesse ladestuda. On väidetud, et meie seedekulgla ei suuda kaseiini lagundada, sest täiskasvanu organism ei tooda selleks vajalikku ensüümi – see ei vasta tõele, inimese seedeprotsess töötleb pidevalt erinevaid võõrvalke ja kaseiin on tänu oma spetsiifilisele struktuurile just eriti hästi seeduv,“ kinnitas ta.

Müüt 4 – piim ja piima sisaldavad maiustused tekitavad sõltuvust, sest sisaldavad morfiini 
See müüt tekitas Ivi Jõudu sõnul kõige enam kummastust – nimelt loovad selle väite tegijad põhjuseta seose morfiini ehk heterotsüklilise alkaloidi ja kasomorfiini ehk kaseiinist tekkiva peptiidi vahel. „Kasomorfiinid tekivad imetajate rinnapiima valkude lagunemise käigus, kuid verre need ei jõua. Toidus on neid väga vähesel määral leitud fermenteeritud piimatoodetest, muudest piimatoodetest ega ka jäätisest või šokolaadist kasomorfiine ei saa. Kuigi nii piimatoodete kui ka šokolaadi söömine pakub meile naudingut, ei tulene see sõltuvust tekitavatest narkootilistest ainetest,“ ütles Jõudu. 

Müüt 5 – lehmapiimas sisalduvad hormoonid mõjutavad inimese östrogeeni ja testosterooni taset 
Ivi Jõudu rahustab siinkohal kõiki piimatarbijaid, öeldes, et suur osa inimese toidust sisaldab võõrhormoone, mille lagundamisega seedimine kenasti hakkama saab. „Piima joomine ei mõjuta inimese suguhormoonide tootmist – igapäevaselt piima joovad naised ei ovuleeri ju iga päev ning Eesti meeste viljakusnäitajad ei ole sugugi kehvad,“ nentis teadlane.

Sarnased artiklid