5 OHUMÄRKI: KUI SUL ON need sümptomid, siis vajad sa abi

8 kommentaari
5 OHUMÄRKI: KUI SUL ON need sümptomid, siis vajad sa abi

Ärevushäire on tänapäeva ühiskonna haigus, millest viiskümmend aastat tagasi polnud keegi kuulnudki. See võib rikkuda elu ja viia depressiooni tekkeni ning just seetõttu tuleb ärevushäirete ilmnemise korral psühholoogi poole pöörduda. Paljud ajavad ärevushäire segi aga muretsemisega – need on kaks erinevat psühholoogilist seisundit.

Ärevushäire on tänapäeva ühiskonna haigus, millest viiskümmend aastat tagasi polnud keegi kuulnudki. See võib rikkuda elu ja viia depressiooni tekkeni ning just seetõttu tuleb ärevushäirete ilmnemise korral psühholoogi poole pöörduda. Paljud ajavad ärevushäire segi aga muretsemisega – need on kaks erinevat psühholoogilist seisundit.

Et muretsemist ja ärevust mitte segi ajada, loe läbi allpool olevad viis seletust:

1. Muretsemine on peas, ärevus kogu kehas

Muretunnet kogeme me ainult oma peas ehk siis mõtetes, ent ärevust on tunda ka füüsiliselt. 

2. Muretsemine on konkreetne, ärevus umbmäärane

Sa muretsed tavaliselt mõne kindla asja pärast – kas sa ikka jõuad bussi peale või kas sa jõuad ette võetud ülesandega õigel ajal ühele poole. Ärevus on midagi laiemat – sa tunned ärevust, kas sa tuled oma eluga toime ja kas sa üldse saad hakkama sellega, mida sinult oodatakse. Ärevus tekitab segadust.

3. Muretsemine aitab probleeme lahendada, ärevus mitte

Kui me oleme mures, siis hakkame me tavaliselt probleemile lahendust otsima, kuid ärevuse tekkides ei suuda sa üldse keskenduda, lahenduse leidmisest rääkimata. Ärevus painab ja ei too lahendusi.

4. Muretsemine on ajutine seisund, ärevus mitte

Kui sa millegi pärast muretsed ja leiad lahenduse, siis muremõte kaob. Ärevus ei kao nii lihtsalt ja see on hüplik – ühel hetkel tekitab sinus ärevust töökohustus, teisel hetkel hoopis midagi muud. Ärevus on vaimselt väga kurnav ja sa ei saa seda kontrollida.

5. Muretsemine ei mõjuta igapäevast elu, ärevus mõjutab

Kui sa oled mures, siis sa oled samal ajal võimeline ka teiste asjadega tegelema ja sinu elu ei jää seisma. Vabal hetkel võtad murettekitava olukorra ette ja lahendad selle ning ongi korras. Ärevuse puhul ei taha sa vahel isegi voodist välja tõusta ning sageli ei suuda sa vajalike toimetustega hakkama saada. Ärevus segab sinu elu.

Muretsemine on loomulik ilming ja sinna pole midagi parata – tuleb lihtsalt härjal sarvist haarata ja probleem lahendada. Nii kaovad ka muremõtted. Kui sa aga tunned, et sind painab ärevus, siis otsi abi psühholoogilt. Kõigele on olemas lahendus ja sa ei tohiks ärevushäiretega kindlasti üksi jääda. 

Allikas: psychologytoday.com