EDUKA INIMESE trenniharjumused

Me kõik teame ütlust, et terves kehas terve vaim – selles peitub tõesti tõde. Meie töö- ja keskendumisvõime sõltub otseselt meie tervisest. Lisaks teame, et treening toodab hea tuju hormoone endorfiine. Mida õnnelikumad oleme, seda edukamad suudame ka olla,” märgib ta.

Treening on iseenda väärtustamine

Koovit sõnab, et kui on entusiasm trenni teha, saame olla kindlad, et me ei jäta treeningusse minemata. Selleks, et tuul tiibadesse saada, peab siiski iseendaga pisut vaeva nägema ja selgeks tegema, mis meile kõige rohkem meeldib ja samal ajal ka kasulik on. Tänapäeval on ju võimalik teha igasugust sporti. Muidugi on tähtis ka mitmekülgsus. Proovida tasuks erinevaid spordialasid või erinevaid treeningstiile, näiteks CrossFiti või jõusaalitreeningut, grupitreeningut treeningsaalis või jooksuklubiga ühinemist õues.

„Treening tähendab investeerimist iseendasse.“

Ta rõhutab, et reeglipärasus toob ellu stabiilsuse. Kui suudame hoida elurütmi, mis tagab tasakaalu ja rahu, oleme produktiivsemad nii trennis kui isiklikus elus. „Mõlema märksõna aluseks on treeningu väärtustamine, millest tuleneb ka iseenese väärtustamine,” ütleb Koovit. „Mida edukam on inimene, seda kiirem kipub olema päevane elurütm. Ja seda vähemtähtsaks muutub tihti inimene ise. Treening tähendab investeerimist iseendasse ja aja võtmist endale ka siis, kui ajad on kiired ning mõistmist, et minu aeg on sama tähtis kui kõik teised asjad elus.”

Seega on eduka inimese jaoks tervikpildis treening väga oluline. Treenime iseenda jaoks, et endale meeldida. Terve olemine tähendab aga head tuju, nii teeme õnnelikuks ennast ja ka teisi enda ümber. Ennast väärtustades usume endasse rohkem. Kõik trenni positiivsed küljed kanduvad üle ka igapäevaellu ning sellesse, kui hästi ajame oma äri või teeme tööd.

Oluline on tasakaal

Koovit sõnab, et treening peaks olema miski, mis teeb meid paremaks ning rikastab meie päeva, seega on oluline tasakaal. Tähtis on kaine meel ning olla treeningkava koostamisel mõistlik ja realistlik. Arvesse peaks võtma vanust, vigastusi ningtööpäeva intensiivsust. Tihti on nädalapäevad erineva intensiivsusega ja seda peaks treeningute planeerimisel arvesse võtma. Kiirematel päeval sobib pingete maandamiseks hästi madala intensiivsusega aeroobne treening või jooga. Treeningkava koostamine on Kooviti sõnul individuaalne, kuid üks on kindel – kui trenni minemise lust hakkab ära kaduma, peaks kiiremas korras midagi ette võtma!

Hea toitumise alustalaks on planeerimine

Treeningu juures ei puudu ka teadlik toitumine. Koovit soovitab toitumist planeerida ning mõelda ette millal ja mida sööd – kus sööd lõunat, siis mis kell on õhtusöök?

Ta sõnab, et eduka toidukava aluseks on reeglipärasus ning sama rütmi säilitamine läbi päeva ja nädala ehk sarnase suurusega toidukorrad samasugustel kellaaegadel. Nii on kõige lihtsam vältida suurimat vaenlast nälga, sest sööma peaks enne seda, kui kõht on täiesti tühi. Planeerides toidukorrad selliselt, saame kontrollida, mida ja kui palju sööme.

„Kui sinu õhtusöök on suurem kui lõuna, jääd igavesti kõhul oleva rasvapolstriga maadlema.“

Söömise juures on Kooviti sõnul ka oluline, millal tarbitakse suurem osa päevasest kaloraažist. Jälgida tuleks, et suurem osa söögist saadavat energiat tuleks päeva esimeses pooles. Nii on kehal võimalus söödud energia päeva jooksul ära kulutada. „Kui sinu õhtusöök on suurem kui lõuna, jääd igavesti kõhul oleva rasvapolstriga maadlema,” tõdeb ta.

Koovit ise on taimetoitlane ja toob näiteks taimetoidupõhise päevamenüü:

·         Hommikusöök – kaerahelbepuder kahe supilusika maapähklikreemi, peotäie marjade ja klaasi kaerapiimaga. Ka siis, kui sa ei ole taimetoitlane, soovitab Koovit päeva alustada pudruga, sest see on ideaalne kombinatsioon õiges koguses süsivesikutest ja kiudainetest. Juurde vali endale sobiv valguallikas.

·         Lõunasöök – tatar või täisterapasta roheliste herneste ja taimse kotletiga. Jällegi, kui taimetoitu ei söö, sobib kõrvale muu valguallikas ja ohtralt rohelist salatit.

·         Õhtusöök – hautatud või grillitud juurviljad tofuga. Kasutada võib ka sibulat, küüslauku ja muid toiduaineid, mis roa mitmekesisemaks teevad.

Päeva jooksul tasub vältida tühje kaloreid nagu limonaadid ja kommid.

Toitumine enne ja pärast trenni

Kui palju enne trenni süüa, sõltub Kooviti sõnul sellest, kuidas oleme ülejäänud päeva jooksul söönud. Kui toidukorrad on olnud paigas, ei ole vaja vahetult enne trenni süüa. Reeglina peaks viimasest suurest toidukorrast olema möödas vähemalt kaks tundi, väiksemast ampsust poolteist tundi. Samas oleneb, milline on treeningu intensiivsus ja pikkus. Mida intensiivsem ja kõrgema pulsisagedusega on treening, seda väiksemal hulgal sööki kõhus talume. Sellisel juhul on tähtis, et enne trenni oleks olnud vähemalt kaks toidukorda, mis tagavad optimaalse suhkruvarude olemasolu organismis. Kui toitumine päeva eelnevas pooles on olnud kehv, aitavad vigade parandust teha energiageelid.

Treeningu, eriti kauakestva ajal, peaks kindlasti tarbima vedelikku. Mida pikem on treening, seda olulisem on tagada vedeliku ja veresuhkru optimaalne tasakaal organismis. Jooma peaks juba enne janu tekkimist.

Pärast trenni võiks süüa 30–45 minuti jooksul. Kui pole võimalik nii ruttu korralikku toitu süüa, on oluline kaotatud vedelik tagasi juua ning taastada seejärel energia tasakaal – süsivesikud aitavad taastumisprotsessid kohe käivitada, süüa tuleks ka valku. Koovit soovitab ideaalis süüa 20–30 grammi süsivesikuid ja 20 grammi valku. Pärast trenni sobivad ka erinevad spordijoogid, kuni jogurtini välja.

Kui aega napib, tee trenni kodus!

·         Kükid keharaskusega (vajadusel istu toolile)

·         Kätekõverdused (vajadusel tee põlvedelt)

·         Lõuatõmme (pealt- või althaardega, kui muidu ei jaksa, kasuta kummilinti)

·         Väljaastekükid (ette või taha või hoopis edasi astudes)

·         Triitsepsi kätekõverdused või tahatoengus kätekõverdused

·         Ühel jalal kükk või Bulgaaria käärkükk

·         Selililamangus ülakeha ja jalgade tõsted (kui ei jaksa, tee planku: käsivarstoengus rõhtseis)

·         Kõhulilamangus ülakehatõsted, käed kuklal

Jürgen Pärnsalu: trenn on äge, mitte tüütu kohustus!

Star FM-i saatejuht Jürgen Pärnsalu otsustas personaaltreeneri kasuks, sest üksi treenides kipub motivatsioon kaduma ning treener hoiab sind õigel kursil. Trennis käivad nad koos töökaaslase Andres Puusepaga ja valisid treeneriks Gert Kooviti. Kuna Pärnsalu on varem jõusaalis käinud, ei osanud ta personaaltreeneriga treenima hakates midagi karta, küll aga osutus harjutuste tempo alguses raskeks. Tulemusi märkas ta juba mõne nädala möödudes, kui võhma tuli juurde ja raskused sai suuremaks panna.

Pärnsalu tunnistab, et vahel on keeruline end trennilainele saada, kuid nüüd on ta saanud tagasi tunde, et trenn võib olla äge, mitte tüütu kohustus. Koovit on Pärnsalu sõnul suurepärane treener: „Trenn peab olema fun, aga samas ei tohi allahindlust teha. Pean tunnistama, et treening pole kunagi olnud nii lõbus, kui praegu koos Gerdi ja sõber Andresega. Saab naerda ja nutta. Gert tunnetab hästi piire ja on väga abivalmis,” räägib ta.

Puusepaga klapib neil trennis hästi, teineteist motiveeritakse. „Andres pole allaandja tüüp ja tänu sellele olen ka enda piire palju nihutanud. Gert piitsutab mõnikord meid üsna viimase piirini ja siis on hea, kui üksi ei pea nutma. Sõbra õlal ikka parem,” nendib ta.