Jõutõstmise maailmameister soovitab unistada!

Jõutõstmise maailmameister ja SK Reval Sport jõusaali peatreener Kaido Leesmann leiab, et unistamine on vajalik, sest mille nimel me muidu pingutame või üldse elame, kui meil unistusi ei ole.

„Unistamine annab elujõudu, sära ning on midagi, mis toob naeratuse näole ja paneb meid liikuma. Nii hea on ärgata, kui sul on selge unistus – sa kohe tahad sellele päevale vastu minna,“ sõnab ta ja lisab, et inimesed unistavad liiga vähe ning teinekord on unistamises liiga arad. Kaido lausub, et unistusi realiseerides läheb nii-öelda „hammas verele“ ning koged võimsat tunnet, mis paneb unistama järjest suuremalt. „Seega on unistamine väga vajalik!“

Mis vahe on unistamisel ja eesmärkide seadmisel?

Kaido tõdeb, et unistades ei vormista me tihtipeale oma unistusi eesmärkideks. See on aga normaalne, sest me ei jõuakski kõikidele oma unistustele järgneda – neid võib olla lihtsalt liiga palju. „Meil ka selliseid unistusi, millest peame õppima lahti laskma. See ei ole aga alati kerge ja kahtleme, kas võtta või jätta,“ lausub ta ja lisab, et enne kui hakatakse oma unistusi eesmärgiks seadma, tasuks endalt küsida kahte asja:

1. Kas ma teen seda enda pärast või selleks, et midagi teistele tõestada?

2. Kas sul on seda reaalselt vaja? Mida see annab/muudab, kui selle saavutan?

„Kui leian nendele küsimustele enda jaoks ammendavad vastused, siis lähen oma unistusega edasi! „Vvormistan” selle unistuse enda jaoks eesmärgiks,“ selgitab ta.

Suurimad täitunud unistused ja eesmärgid

Kaido räägib, et tahtis olla esimene eestlane, kes surub rinnalt 300 kg. Ta on aastaid olnud Eestis parim lamades suruja ning ühel hetkel hakkas unistama uuest numbrist. „300 kg lamades surumine oli nagu 10 sekundi alistamine 100 meetri jooksus,“ selgitab ta. Kaido koostas seejärel plaani: kuidas treenida, kuidas kaalu tõsta, kus võistelda, millal see tulemus realiseerida. Antud unistus muutis tema elu, elustiili, suhtumist ja treeninguid – tal oli midagi suurt, mille poole sammuda ja ta teadis, kuhu minemas on. „Unistuse realiseerimine venis pikemaks kui algselt planeerisin, sest teinekord tunduvad asjad paberil ilusamad, kui need reaalsuses on. Aga 2,5 aasta pärast realiseerisin selle eesmärgi ja see oli väga magus,“ sõnab ta.

„Unistamine annab elujõudu, sära ning on midagi,mis toob naeratuse näole ja paneb meid liikuma.“

Teise eesmärgina toob Kaido välja, et 1993. aastal täitis ta rahvusvahelises kabes rahvusvahelise meistri normi. See oli suur asi, sest sellel ajal polnud Eestis ühtegi rahvusvahelist meistrit. „Aga see pole kabes veel kõige kõrgem tiitel. Kõrgeim tiitel on rahvusvaheline suurmeister,“ tõdeb ta. Nii võttiski Kaido endale eesmärgiks saada rahvusvaheliseks suurmeistriks. Algne plaan oli viia see ellu 4–5 aastaga ning Kaido hakkas oma unistuse realiseerimise nimel tööle. Ta räägib, et kabes tehakse väga palju individuaalset trenni, aga ta käis ka regulaarselt võistlemas ning veetis oma oskuste lihvimiseks väga palju aega koos maailma tippudega. Kaido liikus järjepidevalt oma eesmärgi suunas. „Vahepeal aga muudeti reegleid (need tehti raskemaks ehk normi pidi täitma 4x, reitingupiir tõsteti kõrgeks, mängitavate partiide arvu suurendati). Nii see täitmine venis ja venis… Peast käis läbi igasuguseid mõtteid („võibolla pole see ikka hea mõte“, „äkki võtsin liiga suure tüki“), aga otsustasin mitte alla anda. Jätkasin treenimist, mängimist, liikumist selle eesmärgi suunas. Väikeste sammudega, aasta aasta järel sai neid takistusi ületatud. 19 aastat hiljem sai see eesmärk täidetud ning nagu ikka – see oli hea tunne,“ meenutab ta.

Kolmanda eesmärgina toob Kaido välja, et tahtis tulla jõutõstmises maailmameistriks maailmarekordiga. Miks just omas vanuseklassis maailmarekordiga? „Jäin ühel MM-il teiseks ja see ajas mind vihaseks. Sealtmaalt hakkasingi unistama, et ma ei taha enam mitte ainult võita, vaid võita maailmarekordiga, seljavõiduga. Tunda, et mitte keegi enne mind ei ole sellist raskust selles kehakaalus üles surunud. Meil Eestis oli mehi ja naisi, kes olid tulnud maailmameistriks oma kaalus või vanuserühmas, aga maailmarekordeid ei oldud veel püstitatud,“ selgitab Kaido ja lisab, et unistuse realiseerimine võttis kõvasti aega. Ta pidi vahepeal ka plaane muutma, näiteks kaalu tõstma ja lisavõistluseid planeerima. „Olen väga tänulik oma sõpradele ja perele, kes aitasid mul uskuda rasketel hetkedel, et see on võimalik. Ja see saigi ühel ilusal päeval tehtud,“ lausub ta.

Mis on kõige olulisem, kui eesmärk paigas on?

Kaido sõnab, et kui eesmärk on paigas, siis järgmised sammud on väga olulised ja need peavad tulema võimalikult kiiresti. Mida kaugemale eesmärgi täitmise ja järgnevad sammud enda jaoks lükkame, seda ebareaalsem on, et sellega üldse pihta hakkame. Tegutsemiseks on vaja väga konkreetset plaani. Kaido toob välja kindlad sammud, mis tema arvates väga olulised on.

1. Eesmärgi selge sõnastus enda jaoks (et saaksid täpselt aru, mille järgi lähed).

2. Millise perioodi jooksul kavatsed selle saavutada. „Näiteks kaalulangetamine. Kui siin ei ole pandud tähtaega ja vahefinišeid, siis muutub asi määramatuks,“ selgitab ta.

3. Mida selleks igapäevaselt tegema pean? Selleks tuleb koostada kuu-, nädala- ja päevaplaan.

4. Mida endas muutma pean? „Võib-olla on mingid harjumused või takistavad tegurid, millest tuleb vabaneda. Kas on midagi, mida pean lisaks tegema? Eesmärgi saavutamine nõuab alati pühendumist,“ sõnab ta.

5. Aruandlus. „Mulle meeldib aruandlus. Kas siis kellelegi teisele või kirjutad kõik enda jaoks üles. Hiljem on hea analüüsida ja näha seda, kuidas sa reaalsuses liigud,“ lausub Kaido.

6.Entusiasm. „Pean sellest põlema – eesmärk peab mul kogu aeg kaasas olema,“ selgitab ta.

Miks inimesed alla annavad ja seatud eesmärkidest loobuvad?

Kaido soovitab siinkohal ennast natukene analüüsida – kuidas seatud eesmärgid üldse suuremas plaanis realiseeruvad? Kui need millegipärast ei realiseeru, siis tuleks kohe otse küsida – MIKS? Endalt peaks küsima, kas seatud eesmärgid on ehk liiga kõrged? Kas oled liiga laisk ja mugav? Ehk oli mõni haigus või kiire asi, mis tuli vahele ja takistas? „Kui seda kõike mõned korrad läbi teha, siis hakkad mustreid nägema. Selle tulemusena saad paremini aru, kes sa oled. Kahjuks võib allaandmisest või poolelijätmisest saada harjumus ja see võib meisse juurduda. Kui me pidevalt erinevates asjades ja projektides alla anname, siis see muutub meie jaoks järjest lihtsamaks,“ tõdeb ta.

Kuidas mitte alla anda?

Kaido soovitab alustada väikestest asjadest ja sellistest eesmärkidest, mis oleksid tehtavad – see kujundab meis võitjamentaliteeti. „Korruta endale, et saad hakkama, suudad ning seejärel teedki selle ära. Kui juba suutsid seda, siis suudad ka natukene kangema asjaga hakkama saada,“ selgitab ta ja lisab, et alustuseks tuleb endale võtta väike eesmärk. See võib olla isegi väga väikene, lausa naeruväärne. „Näiteks iga päev kuu aja jooksul koristad pärast tööd ära oma töölaua – IGA PÄEV. 30 päeva pärast oled sa kas võitja või kaotaja. Kui nüüd selle asja ära tegid, siis võta järgmine asi, aga juba natukene suurem. Näiteks, et järgmise kuu jooksul käid IGA PÄEV pärast õhtusööki 15 minutit jalutamas. Iga päev, iga ilmaga! Kui oled haige või väsinud, siis käid toas, aga käid. Tee see lihtsalt ära! Ja nii edasi. Paned endale järjest suuremaid eesmärke, aga sul on all juba see edukogemus. Sa suudad 30 päeva vastu pidada,“ annab Kaido nõu, kuidas mitte alla anda.

Kuidas vältida üle jõu käivad eesmärke?

Kaido tõdeb, et vahel on hea kellegagi nõu pidada ja küsida näiteks spetsialistilt või healt sõbralt, mis tema sellest arvab. Kindlasti ei peaks Kaido sõnul see inimene olema n-ö „jah-mees,“ kes on iga sinu öeldud asjaga nõus. „Ta peab suutma küsida ka mõne ebamugava küsimuse: kust sa selle aja võtad või kuidas sa selleks vahendeid leiad? Samuti juhtima sinu tähelepanu mõnele sinu nähtavale nõrkusele. Mõnes mõttes peavadki meile eesmärgid üle jõu käima, aga peame õppima tegema vahet, mis on eesmärk ja mis on fantaasia. Tuleb aru saada, et kusagil tuleb piir ette. Vanus, geneetika, aeg, vahendid,“ selgitab ta.

Kas motivatsioon on õpitav?

Kaido sõnul suudab iga inimene millestki motiveeritud. Inimene võib olla üleüldiselt mugav, aga midagi ikka sütitab teda, näiteks söömine või televiisori vaatamine. Seega tõdeb Kaido, et küsimus on pigem selles, kuidas endas motivatsiooni suunata. „Mind aitab väga palju see, kui kujutan endale ette lõpptulemust. Mõtlen sellele, mis tunne on olla finišis. See motiveerib mind. Mõnda motiveerib parem füüsiline vorm, muutunud keha, emotsioon, mille saad eesmärgi saavutamisel. See on individuaalne, aga midagi peaks enda jaoks leidma! Kui sa ei suuda leida endas motivatsiooni oma eesmärgi täitmiseks, siis tõenäoliselt jääb see eesmärk täitmata,“ lausub ta.

Lõpetuseks jagab Kaido näidet sellest, kuidas eesmärke seada ja see ka ellu viia. Ta toob siinkohal välja klassikalise näite, kuisoovitakse kaotada kehakaalust 10 kg.

Plaan oleks Leesmanni sõnul järgmine:

1. Pane paika periood. Kaido soovitab esmalt mõelda realistlikule perioodile, mille jooksul kavatsed selle tulemuse saavutada.

2. Mõtle, mida pead toitumise juures muutma. „Mõtle enda jaoks selgeks toidukorrad, makroained, kellaajad, vahepalad. Mõtle nõrkadele kohtadele: väljas söömised, kellaajad, peod, sünnipäevad. Valmista ennast ette, kuidas nendest läbi minna,“ selgitab ta.

3. Sea endale sammude limiit. „Ütleme, et minimaalselt 8000 sammu päevas, aga tee seda iga päev,“ annab Kaido nõu.

4. Pane paika treeningud. „Näiteks 2 korda nädalas spordiklubis rühmatrenn või jõusaal, 1 kord nädalas tee pikem aeroobne trenn. Vajadusel ole valmis neid mahtusid suurendama. Jällegi, pane selline koormus, et suudad seda ka kanda. Suurendada saab alati ja vahest peabki seda tegema, kui kaal näiteks seisma jääb,“ soovitab ta.

5. Kehtesta mingiks perioodiks teatud piirangud. Näiteks soovitab Kaido kehakaalu langetuse perioodiks jätta toidulaualt välja soola, suhkru, muu magusa ja alkoholi.

6. Tekita endale aruandluse vorm. „Kirjuta kõik üles, vajadusel räägi kellegagi sellest, kuidas oma eesmärgi suunas liigud,“ lausub ta.

7. Alusta kohe! – ära lükka otsust edasi!