Kas magamatus on uus trend?

„Ma tegin täna hommikul neljani tööd.” „Sain alles kell pool 3 magama ja pidin juba kell 6 ärkama.” „Olen viimase nädala jooksul igal öösel maksimum 5 tundi magada saanud.” Olen selliseid lauseid viimasel ajal üha tihedamini kuulnud. Kas mida vähem magan, seda lahedam olen? Ja mis on nii saanud kuulsast 10-tunnisest ilu-unest?

Oma kiirest elust ja sellega seotud vähesest uneajast rääkimine on saanud justkui uueks trendiks. Kes kõige vähem magab ja siiski kõige säravam välja näeb, see võidab? Et nii palju on teha ja ööpäevas on tõesti vaid 24 tundi, kiputakse üha enam vajalikku aega just une arvelt varastama. On ju siiski arusaadav, kui enne olulist tähtaeg on vaja natuke rohkem panustada ja hiliste tundideni arvuti taga istuda - ikka tuleb ette. Kuid igahommikused tervitused koos „kiitlemisega” et „näe, sain jälle vaid 4 tundi magada, aga tulin ikka kohale” panevad küll hämmelduma. „Ja sa ei karda läbi põleda?” saan vaid murelikult küsida.

Aga üldiselt, arvestades meie praegust aastaaega ja väheseid päevavalgusega tunde, siis võikski ju hoopis magada võimalikult palju. Huvitav, kui inimesel ei oleks mingeid kohustusi ja vähe sotsiaalseid suhteid, kas siis meie normaalne bioloogiline kell käiks nagu karul ning uinutaks meid talve-perioodil üldse talveunne?

Kui magamise asemel jõuab nii palju muud kasulikku ära teha, siis miks ikkagi on vaja korralikku und?
Paistes ja punased silmad, tumedad silmaalused, kahvatu jume – need on lühikeseks jäänud une silmnähtav negatiivne tulemus. Jutte hea toitumise ja liigutamise kasulikkusest tervisele ja ilule on räägitud palju. Järjest enam pööratakse, õnneks, tähelepanu ka sellele, et uni on ülioluline. Võib julgelt väita, et hea uni on rohkem kui lihtsalt puhkus. Keha taastub ja tervendab ennast samal ajal kui magame. Ka nahaarstid soovitavad kasutada intensiivsemaid kreeme just enne voodisse minekut, sest nende mõju on nii märgatavalt suurem.
Sellest, et igaöine uni on lühem kui keha vajab, annavad tunnistust mitmed märgid. Näiteks tunduvalt pikem uni nädalavahetusel ning rohkem lühikesi uinakuid. Inimesed, kes saavad liiga vähe magada, jäävad tihti märkamatult tukkuma, näiteks teleka eest. Vaevalt ükski teatrietendus nii igav on, et selle ajal magama jääks, kuid kui nii juhtub, on selge, et inimest vaevab hoopis magamatus. Pahurus ja pidev torisemine on vaid näide paljudes ilmingutest, et une-puudus on viinud stressini. On leitud, et vähene uni öösel vähendab ka sooritusvõimet päeval.

Mitu tundi und on piisav?
On loomulik, et igal inimesel on oma erinev unevajadus. Mõnele piisabki kuuest tunnist, teine ei saa enne üheksat tundi silm lahtigi või käib siis terve päeva nagu udus ringi. Keskmine unevajadus on inimestel 7-9 tunni vahel. Samas on levinud ekspertide arvamus, et korralikuks energia kogumiseks on vaja vähemalt kaheksat tundi. Kui lapsed või hommikul vara tõusmise vajadus ei lase magada vabalt nii palju kui keha tahab, võta aega päeva jooksul lühemateks uinakuteks. Legendaarne 10-tunnine ilu-uni mahub ju nädalavahetusse ikka ära.

Kuidas paremini magama jääda?
Öine ülevalolek ja ehk ka närvilisem elustiil võib meie ööpäevase rütmi täiesti segi lüüa ning rutiinsesse normaalse pikkusega uneaja juurde tagasi pöördumine võib keeruliseks osutuda, sest und lihtsalt ei tule enne kui kell 2 öösel. Siin on selle vältimiseks mõned pisikesed nipid.
1. Ära söö vahetult enne magamaminekut. Aktiivne seedimisprotsess võib häirida magama jäämist.
2. Loo paremad tingimused – vähenda valgust ja kindlasti müra, temperatuur võiks olla mugavalt jahe.
3. Füüsiline aktiivsus iga päev. Ka 20 minutit jalutamist on alustuseks piisav.
4. Väldi kofeiini ja nikotiini vähemalt kolm tundi enne magamaminekut.
5. Ära vaata telekat ega tööta voodis. See vaid tekitab häirivaid mõtteid, mis ei lase uinuda.

Lühikeseks jäänud uni ei ole märk tugevusest.
Pigem äkki hoopis vastupidi. Kui peame kogu päeva vältel olema nii öelda tippseisundis, siis on ju normaalne, et vajame taastavat puhkeaega. Pigem võiks ju pikenenud ülevalolek näidata hoopis seda, et päevane tegevus ei ole piisavalt intensiivne, et sellele veel ööst lisa otsima peab. Kui eesmärk on hommikul tööl värske ja särav välja näha, siis miks ikka rutatakse kohe kohvinurka sõnadega „ohh, ma sain täna jälle nii vähe magada”? Oma magamajäämise kellaajaga „kiitlemine” ja uneaja vähesus võivad küll olla heaks jututeemaks, kuid lõpuks näitab see teadlikumale inimesele hoopis, et kõneleja ei hoolitse eriti oma tervise eest.

/Tekst: Ave Lepik/