KUIDAS STRESS enda kasuks pöörata?

5 kommentaari
KUIDAS STRESS enda kasuks pöörata?

Stress on tavaline osa iga inimese elust. Tähtajad tööl, eksamisessioon koolis või probleemid lähisuhetes toovad esile pingeid, mis üldjuhul kiiresti mööduvad – tööd saavad esitatud, eksamid sooritatud ja tülid lahendatud. Stressirohkele perioodile järgneb pingelangus, mida tajume kui koorma alt vabanemist. Vahel aga tundub, et stress nagu ei lahtukski. Kui üks tähtaeg ajab teist taga või elus on püsivamad pinged, on stressitase pidevalt kõrge, mis võib viimaks igapäevaelu pea peale pöörata. 

 

Tegelikult ei ole vaja stressi karta. Selle mõjul hakkab aju tootma hormoone, mis inimese suutlikkust lühiajaliselt oluliselt suurendab. Pinge all tõusev tootlikkus võimaldab lühema aja jooksul rohkem korda saata ning kõrgemate eesmärkide poole püüelda. Seega, kui stressiga oskuslikult toime tulla, avaldab see inimesele silmapaistvalt positiivset mõju. Näiteks muusikud, näitlejad ja teised avaliku esinemisega kokku puutuvad inimesed ei kujuta lavale minekut ilma mõõduka närvipingeta ettegi – just stress on see, mis paneb esineja end kokku võtma ning laval endast maksimumi andma. 

Kliiniline psühholoog Teele Reiljan kirjeldab stressi järgmiselt: „Stress on iga inimese subjektiivne reaktsioon pingeseisundile. Stressitaluvuse aken, mil määral suudame negatiivsete stiimulitega toime tulla, on igal inimesel erinev. Reeglina suudavad inimesed oma stressiseisundi ära tunda ja ka sõnastada, et tunnevad, et on väsinud, tüdinenud, ärritunud ja kurnatud.

Mõõdukas stress on meie psüühika viis meile märku anda, et mingisugune muutus on vajalik. Stressi tekitavad kõige sagedamini tööpinged ja keerulised suhted. Stressi korral võiks jälgida, et võtame piisavalt aega puhkamiseks, magame ja sööme regulaarselt ning planeerime igasse päeva lisaks kohustustele ka mõne meeldiva tegevuse. Kindlasti ei aita stressi leevendada rohke alkohol, sest erinevalt üldlevinud arusaamast mõjub alkohol psüühikale depressandina.

Pikaleveninud stressist võib kujuneda meeleoluhäire, seetõttu võiks püüda igapäevaelus töö, puhkuse, sõprade ja iseenda vajaduste vahel tasakaal leida. Eriti oluline on see väikeste laste vanematele, kelle aeg iseendaga on tihti väga piiratud.”

Selleks, et stressirohketel perioodidel maksimaalseid tulemusi saavutada, toome teieni soovitused, mida pingelisematel aegadel silmas pidada: 

Järgi kindlat rutiini

Kui igapäevaelus võib liigselt rutiinne elu kohati lausa ahistavalt mõjuda, siis tormilistel eluperioodidel saab kindel päevakava elutähtsaks. Regulaarsed toidukorrad, küllaldane uni ja igapäevased jalutuskäigud või trennid aitavad organismi tasakaalus hoida. Kui keha tunneb end hästi, saab ka mõte piisavalt tööd teha. Režiimist kinni pidades ütled oma organismile, millal töötada ja millal puhata. Kui keha saab piisavalt puhkust, on ta ka töötades oluliselt efektiivsem. Nii saab oma jõuvarusid optimeerida ja jõuab päeva jooksul võimalikult palju korda saata. 

Püstita vahe-eesmärke

Seda, et linna ei ehitata üleöö, teab ju igaüks. Pea iga suurem eesmärk nõuab süsteemset lähenemist. Läheneva eksami puhul ei aita mitte soorituse pärast muretsemine, vaid ajalist ressurssi arvestav töökindel plaan. Näiteks on kaks kuud enne eksamit aega materjalidega alles tutvuda, kuid vahetult enne sooritust peaks veel loengumärkmed üle vaatama ja seejärel ajule piisavalt puhkust andma. Samuti ei ole mõistlik projekte tähtajale eelneval ööl algusest lõpuni kirjutama hakata, vaid kogu töö juba varakult osadeks jaotada ning etappide kaupa selle kallal töötama hakata. 

Visualiseeri oma töövoogu

Inimene on visuaalne olend. Visuaalsed vahendid teevad kauged eesmärgid käegakatsutavaks ning justkui realistlikuks. Eesmärkide ja vaheetappide silme ees kujutamine aitab paljudel soovitud tulemusteni jõuda.

Visualiseerimiseks on palju erinevaid võimalusi, mille hulgast on igaühel võimalik endale sobiv variant leida. Paljude jaoks on kõige efektiivsem töövahend lihtne to do list, kuhu kirja pandud ülesanded saab kiiresti nende täitmisel maha tõmmata. To do list aitab jooksvalt sooritatud ja sooritamata ülesannetel silma peal hoida. Graafilisema mõtlemisega inimese parimaks sõbraks on aga erinevad diagrammid, millel tööprotsesse kujutada. Nutimaailmas on lugematuid rakendusi, mida produktiivsuse kasvatamiseks kasutada saab, kuid sama häid tulemusi saab luua ka lihtsalt paberi ja pliiatsi abil. 

Lülita end välja

Meie ajastu üks sügavamaid probleeme on vajadus pidevalt kättesaadav olla. Nii koolis, tööl kui perega aega veetes käivad pidevalt värinad läbi telefoni või ilmuvad ekraanile erinevad teadaanded. Esmapilgul mugavana tunduvad võrgustikud varastavad märkamatult suure osa päeva magusaimast osast – ajast, mil oleme energilised, tähelepanelikud ja suure töövõimega. Limiteerimaks päeva jooksul raisatud aega, tasub nutikatel vidinatel mittevajalikud märguanded välja lülitada. Kuigi nii mõnigi ametikoht nõuab sotsiaalvõrgustike kasutamist, siis saab vähemalt oma isiklikud kontod päevaseks ajaks vaigistada. Facebookis ei juhtu midagi, kui seda päeva jooksul vähem sirvida; samas võib selle tulemusel nii mõnigi ülesanne kiiremini sooritatud saada.

Tee üht asja korraga

Multitasking ole enam ammu moes. Psühholoogid peavad mitme asja korraga tegemist tõeliseks ajuressursi raiskamiseks – rohkem kui kahe erineva ülesande vahel pendeldamine mõjub keskendumis- ja sooritusvõimele halvavalt. Multitasking’u tulemuseks on sassi aetud tööülesanded, raisatud aeg ning peavalu. Mõistlikum on töö ajaks telefon ja arvuti välja lülitada, üks ülesanne algusest lõpuni ära teha ning seejärel järgmise ülesande kallale liikuda. Sel viisil saab igaüks oma võimeid maksimaalselt kasutada.

Lisaks eelnevale loetelule annab psühholoog Anneli Lillepea stressiga toimetulekuks järgmised soovitused: 

„Stress on loomulik eluga kaasas käiv nähtus ja sellega toimetulekul on kõige tõhusamaks abiks igapäevased loomulikud tegevused. Toitumise jälgimine – kofeiini, suhkru- ja rasvarikaste toitude ja alkoholi tarbimise piiramine mõjutab kogu organismi heaolu. Kehaline aktiivsus alandab keha stressitaset, tugevdab immuunsüsteemi, parandab une kvaliteeti. Suhtlemine lähedaste ja sõpradega pakub positiivseid emotsioone ja annab võimaluse neilt tuge saada. Kõik see võimaldab stressi tekkimisel olla nii füüsiliselt kui vaimselt tugevam ja vastupidavam. Kui stress ikkagi juba piinab, võib kasutada erinevaid hingamis- ja lõõgastumistehnikaid; STOP-tehnikat – negatiivsete emotsioonide, ärevate mõtete ja muretsemise märkamist ja peatamist; päevaplaani koostamist, kuhu on sisse planeeritud ka puhkepausid millegi meeldiva tegemiseks. Et leida endale sobivad nipid, on kasulik seada sisse oma enda „tööriistakast” erinevatest võtetest, mis just sind stressiolukorras aitavad.”

Stress ei ole midagi hirmsat ega ületamatut – vastupidi, õigeid nippe kasutades võib sellest saada suur abimees, mis kiiretel aegadel enneolematu kiirusega probleeme aitab lahendada. Kui eeltoodud näpunäiteid silmas pidada, ei saa isegi stress igaühes peituvat potentsiaali tagasi hoida. 

 

Loe ka, kuidas käsitleb stressi armastuse revolutsionäär Epp Kärsin. 

Ilmunud ajakirjas Buduaar
Susanna Veevo