MILLEKS MEILE D-VITAMIIN? Lisatud proviisori kommentaar!

Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks talitluseks ja hea tervise säilitamiseks. Üks olulisimaid neist, eriti Eesti kliimas, kus sügistalvisel perioodil valitseb enamasti pimedus, on D-vitamiin, tuntud ka kui päikesevitamiin, mida inimene sünteesib päikesekiirguse toimel. Uurime lähemalt, kui ohustatud oleme me D-vitamiini defitsiidist ning kust ammutada D-vitamiini?

Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest. Vitamiine on tegelikult vaja väga väikestes kogustes – milligrammides või isegi mikrogrammides –, kuid neid tuleb tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimorganism suudab sünteesida vaid üksikuid vitamiine ning üheks neist on ka D-vitamiin, mille puhul päikese ultraviolettkiired aktiveerivad nahas kolesterooli vormi, muutes selle D-vitamiiniks. Enamikke vitamiine leidub nii taimset kui loomset päritolu toiduainetes, kuid D-vitamiini leidub omastuval kujul vaid loomset päritolu toidus (kalad, nt lõhe, tuunikala, makrell; munakollane, kalamaksaõli, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted), mistõttu on selle saamine toidust piiratud. 

D-vitamiini defitsiit võib eelkõige olla tingitud pikaajalisest soovituslikust normist väiksema koguse tarbimisest, kui neerud ei suuda muuta D-vitamiini selle aktiivseks vormiks või kui  D-vitamiini imendumine seedetraktist on mingil põhjusel häiritud. Samuti seostatakse defitsiiti piimaallergia, laktoositalumatuse, taimetoitluse ja veganlusega. D-vitamiini puhul on üheks oluliseks faktoriks ka kliima, mistõttu oleme me selle vitamiini puhul enim mõjutatud just päikesekiirgusest.

Toodetava vitamiini kogus päikesekiirguse toimel sõltub mitmest tegurist:

1)      päikesele eksponeeritud nahapinna suurusest

2)      naha pigmentatsioonist

3)      vanusest

4)      aastaajast

5)      laiuskraadist.

Kui sügistalvisel perioodil meie laiuskraadidel valgust napib, on ka defitsiit kerge tekkima.

D-vitamiini on vaja:

·   kaltsiumi ja fosfori paremaks imendumiseks

·   luude ja hammaste arengu soodustamiseks ja alalhoidmiseks

·   südametegevuse toetamiseks

·   vere hüübimise toetamiseks

·   infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks

·   mitmete haiguste ning vähivormide ennetamiseks

·   üldise tervise säilitamiseks.

Mida toob kaasa D-vitamiini puudus?

D-vitamiin on luude tervise seisukohast sama oluline kui kaltsium. Sellel on oluline roll kaltsiumi ja fosfori imendumisel, mis mõlemad on luude ehituse komponendid, ning nende taseme hoidmisel veres. Kui toidus on piisavalt kaltsiumit ja fosforit, soodustab D-vitamiin nende imendumist seedetraktist, kui aga liiga vähe, vähendab D-vitamiin nende väljaviimist organismist neerude kaudu, vabastades neid luudest.

Hinnanguliselt on maailmas üle miljardi (s.o umbes 1/7 kogu maailma elanikkonnast) inimese, kelle D-vitamiini tase veres on ebapiisav. Ka Eestis on see väga levinud probleem ning ühe Tartu Ülikoolis läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et vaid 27% eestimaalastest oli D-vitamiini tase talvel piisav ning vaid 3% optimaalne; isegi suvel oli tase 29% ebapiisav ja vaid 10% optimaalne.

D-vitamiini defitsiit võib kaasa tuua luude muutumise pehmeks, õhukeseks ja hapraks, mille tulemusena võib lastel tekkida rahhiit ning täiskasvanutel osteomalaatsia. Rahiidi puhul ei mineraliseeru luud normaalselt, põhjustades kasvu pidurdumist ja skeleti deformatsioone, mida iseloomustab kõige paremini O-jalgsus, kui luud muutuvad nii pehmeks, et painduvad keharaskuse all. Osteomalaatsia põhjustab tugevat luuvalu ja lihasnõrkust, luud muutuvad pehmeks ning paindlikuks ja deformeeruvad (küürselgsus, jalgade kõverdumine). Kuna
D-vitamiinil on oluline roll kaltsiumi ainevahetuses, soodustab pikaajaline D-vitamiini puudus osteoporoosi teket, mis on Eestis tõsine ja laia levikuga rahvatervise probleem.

Kui palju D-vitamiini lisaks manustada?

Debatt teemal, kui palju D-vitamiini lisaks manustada, on viimastel aastatel loonud mitmeid erinevaid arusaamu. Kui üks osa teadlasi väidab, et piisab vaid 10 mikrogrammist (µg) D-vitamiinist päevas, siis teine osa lükkab selle ümber, väites, et on tehtud arvutusviga ning optimaalne norm oleks 100 µg päevas. Kolmas osa arvab, et D-vitamiini tuleks manustada vastavalt sellele, kui suur on selle sisaldus vereseerumis ehk siis enne tuleks teha vastavad analüüsid ja alles siis selgub, kui palju vitamiini on vaja toidulisandi näol manustada.

Muuhulgas on nii USA kui Kanada ülikoolide teadlased välja öelnud, et ka 100 µg ei ole piisav, vaid et kõikidest allikatest kokku peaks D-vitamiini päevane annus olema koguni kuni 175 µg, lastel ja vanuritel kuni 250 µg. 

Siiski ollakse ühel nõul, et D-vitamiini manustamine on väga individuaalne, sõltudes sellest, kui kõrgeks ühe või teise annuse manustamisel D-vitamiini tase vereseerumis tõuseb.  D-vitamiini üledoosi on üldjuhul väga raske saada, kuna päikese käes viibimine seda ei mõjuta, ning teadlased soovitavad selle pärast mitte muretseda, vaid keskenduda optimaalse D-vitamiini taseme saavustamisele vereseerumis, et hoiduda seeläbi rasketest haigustest nind saavutada parem tervis.

Kommnteerib proviisor Liis Kruus:

Kui suur on päevane soovituslik D-vitamiini annus Eesti tingimustes?

Eestis on päevane soovituslik D-vitamiini annus 20–30 mikrogrammi (µg), kuid D-vitamiini vaeguse korral ei pruugi sellest piisata. Sel juhul tuleks arstiga sobiva annuse osas nõu pidada, kuid profülaktiline ja seega soovituslik annus on kuni 30 µg. Maksimaalne annus, mida Eesti müüa võib, on samuti
30 µg (s.t üks tilk, kapsel vm ühekordne annus ei tohi ületada 30 µg). Erinevate riikide lõikes võivad piirmäärad oluliselt erineda.

Missuguseid erinevaid preparaate apteekides müüakse? Mis on nende plussid ja miinused?

Eestis on D-vitamiini müügil nii tablettide, kapslite, tilkade kui suupihustina, lisaks lastele närimistablettidena. Valik on seega suur ning igaüks peaks vastavalt oma eelistustele leidma sobivaima variandi. Lastele võib lisaks närimistablettidele manustada ka tilkasid.

Mida teha, et D-vitamiin maksimaalselt organismis imenduks?

D-vitamiin on üks rasvlahustuvatest vitamiinidest, seega kõige paremini peaks imenduma õlikapsel, kus D-vitamiin on juba õli sees lahustunud. Nagu ka kõiki teisi toidulisandeid, peaks D-vitamiini manustama peale söögikorda. 

Tekst: Annaliisa Köss

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar talv 2015