Muusik Tom Valsberg: Saab otsida armukesi, elukaaslase otsimine on tühi töö!

24 kommentaari
Muusik Tom Valsberg: Saab otsida armukesi, elukaaslase otsimine on tühi töö!
Jana Solom

„Kõige olulisem suhe elus on suhe iseendaga!“ usub muusik, väelaulik, luuletaja, kirjanik ja maailmarändur Tom Valsberg (37).

Pole saladus, et maailmarändurid ja muusikud on naisi alati paelunud ja vastupidi. ”Vahel käivad inimesed teatud aja koos, õpivad üksteiselt, jagavad üksteisega oma südameid ja liiguvad siis edasi. Ma arvan, et see on saatus, et osa inimesi on meie elus intensiivselt teatud perioodi. Mõnega saadakse jälle kunagi kokku, teised jälle lähevad täiesti oma rada. See kõik on väärtuslik ja tuleb tunda, millal on õige aeg lahti lasta,” räägib ta.

Tom oli pikalt suhtes näitleja Jane Kruusiga ning hiljem kolm aastat koos kreeklannast laulja Matia Kalliga. ”Viimane pool aastat ongi läinud tohutule enesearengule, mille katalüsaatoriks oli see, et otsustasime Matiaga minna lahku ja oma teed,” avaldab Tom. ”Kuna kohtudes tulime mõlemad pikkadest suhetest, siis me ei olnud kohe valmis, et täielikult üksteisele ja meie suhtele pühenduda, ning sahvrisse kogunes selle ajaga palju lahendamata asju. Olenemata sellest, et me üksteist pööraselt armastasime, kogesime mööda ilma rännates imelisi seiklusi ja suhte teisel poolel üksteist väärikalt hoidsime ja täielikult pühendusime, tundus, et meie relation-ship’i ehk suhte laeva põhi oli mälusoppidesse salvestutud vanadest apsakatest nii habras, et ainus viis oli see vana laev põhja lasta, keerata puhas lehekülg ja vaadata, mis tulevik toob,” tõdeb mees.

”Mul on selge tunne, et mingi kõrgem vägi juhib elu ja teab kõike palju paremini, kui mina oma väikese aruga suudan välja mõelda. Ma olen andnud oma elu selle väe kätte ja proovin lihtsalt märgata, mis tooks suurimat inspiratsiooni, arengut ja kasvamist,” räägib Tom ja tõdeb, et seoses sellega on kadunud ära ka enda pidev piitsutamine. ”Varem oli pidevalt tunne, et kui ma veel rohkem manifesteeriks ja pingutaks, siis ma areneksin ja saavutaksin veel rohkem. Selle taga oli rahulolematus, et ma pole kunagi piisav ja alati võiks olla rohkem,” räägib ta. ”Nüüd saan aru, et olen juba palju teinud ja olen igati piisav,” sõnab Tom ja lisab, et lille ei saa sundida kasvama, teda tuleb lihtsalt kasta.

Foto: Jana Solom

Fake-kohalolu ja õppetunnid

Tomi sõnul saaks tema suhtevigadest kirjutada lausa raamatu! ”Kahekümnendates arvasin, et mul on vaja pidevalt kogeda erinevaid naisi, et elu oleks põnev, muutuv ja terviklik. Aga selline mees, kes pidevalt midagi muud ka tahab ja ringi vahib, ei saa kunagi naises tõelist turvatunnet tekitada ega jätkusuutlikku suhet luua. Lõppenud suhte viimased poolteist aastat pööras selle uskumuse lõplikult ümber ja pühendasin end oma naisele, ilma igasuguse kahetsuse või soovita midagi muud veel otsida,” teab ta täna. Kuid elu läks teisiti.

Nii taipas mees, et kõik see, mida ta otsib, võib avalduda lihtsalt ka ühes naises. Tuleb lihtsalt osata piisavalt sügavale vaadata. ”See on lõputu ruum täis põnevust ja seiklusi ühe ilusa hinge peegelduses. Tunnen, et sain selle osa, mis paaniliselt midagi rohkemat tahtis, endas tervendatud. Rohi pole rohelisem mitte teisel pool jõge, vaid seal, kus sa seda kastad.” räägib ta.

Oluline on ka see, et mees oskaks naise tundepuhangutele tähelepanu pöörata, mõistes, et naise teevad kirglikuks ja ägedaks just tema emotsioonid! ”Vaadates tagasi erinevatele suhetele, näen, et ma ei osanud naiste emotsioone väärtustada, ma ärritusin, ei saanud aru, miks nad vahel lihtsalt tühjast tüli teevad, võtsin naiste emotsioone tühistena, aga naise sees tunduvad need ju kõik täiesti tõelised! ”Nüüd ma avan alati oma südame ja proovin tunnetada, mida naine oma hellas südames tunneb, sealjuures hukka mõistmata, miks ta nii tunneb. Olen märganud, et kui ma suudan naise lihtsalt ära kuulata ja teda oma käte vahel hoida ilma tarka nõu andmata ja lahendusi pakkumata, siis probleemid imekombel lihtsalt kaovad.”

Kõige suuremaks ”veaks” peab Tom aga seda, et pole osanud suhetes ”päriselt” kohal olla. ”Naised otsivad meest, kes suudab seista nagu kindlus ja neid alati ära kuulata, kui oma südant puistavad. Nad tahavad olla kindlad, et mees on võimeline nad kinni püüdma, kui nad peaks kukkuma,” selgitab ta. ”Naise baasvajadus on tunda end turvaliselt ja mees tahab tunda end vabana.” Kuidas siis luua olukord, et mõlemad saavad oma tahtmise samal ajal? Tegelikult on ju turvatunne igaühe südames ja iga inimene on hingelt vaba. Võtmesõnaks on suhetes kohalolu ja peidetud sõnumite õige tõlgendamine. ”Tihtipeale ütlevad naised ühte, aga soovivad hoopis midagi muud. Näiteks kui naine jonnib ja ütleb: ”Ma ei tunne end turvaliselt, mine minema, ma ei taha!”, siis ta tegelikult ütleb, et hoia mind tugevasti oma käte vahel, et ma saaks tunda end turvaliselt ja sind usaldada,” räägib ta.

”Ka mina arvasin pikka aega, et kohalolu on siis, kui ma, silmad punnis, naist kuulan ja noogutan, märkamata, mida ise tunnen, kuidas ma emotsioonide tulvas pingesse lähen ja kuidas see kõik mulle pinda käib. Vat see oli fake-kohalolu!” mõistab Tom täna. ”Mõte on selles, et naine tahab tunda end hoituna ja paneb pidevalt meest proovile, et kontrollida, kas ta ikka on igal juhul tema jaoks olemas,” sõnab ta ja lisab, et kui mees seisab silmitsi naise emotsioonide puhanguga, siis ei ole vaja seda isiklikult võtta.

Mehe kohalolu on see, kui tema tunded, mõistus ja teod on harmoonias. See on ka tegutsemine: kallistamine, kõvasti ümbert kinni hoidmine, hooliva lause ütlemine, enda tunnete siiralt väljendamine või hoopis õigel hetkel taskurätiku või veeklaasi ulatamine,” teatab ta ja lisab, et kohalolu ei ole kindlasti probleemide eest põgenemine või nende edasi lükkamine. ”Mida teeb piisonikari, kui kuskilt läheneb torm? Võiks arvata, et nad hakkavad tormi eest põgenema, aga ei! Nad jooksevad tormile vastu ja sellest läbi. Selle asemel, et tunda pikka aega natuke ebamugavust, tunnevad nad parem intensiivsemat ebamugavust ja on tormist läbi ehk poole tunniga ja õhk jälle puhas. Saab rohtu mõnuga edasi süüa,” naerab ta.

Foto: Jana Solom

Õiget otsida on tühi töö!

”Ükski partner ega väline tegur ei too lõpuks rahulolu, kui ego ja vanad ebatervislikud mustrid ikka mängivad oma trikke ja saboteerivad tõelist sisemist rahu ja küllust,” sõnab maailmarändur, kes tunneb end hetkel üksinda küll hästi, kuid siiski igatseb partnerit, kellega koos minna läbi tule ja vee, ning on avatud võimalusele saada millalgi veel kord isaks. ”Ma tean, et kaaslane tuleb just siis, kui ma olen selleks valmis.”

Siiski on ta veendunud, et õiget partnerit ei saa leida otsides. ”Saab otsida armukesi ja seiklusi ning selles pole midagi halba, aga käia ringi ja otsida oma hingesugulast või elukaaslast, see on tühi otsimine,” usub mees. Tomi sõnul saabub õige inimene meie ellu alati suure üllatusena. ”Märkan, et paljud halavad: miks küll mul seda õiget veel ei ole? Ma nii väga soovin partnerit ja tunda team’i ja turvatunnet! Miks jumal minuga sellised mänge mängib ja laseb mul üksi kannatada?” selgitab ta. ”Seepärast, et sa pole valmis ja järelikult pole oma sisemist tööd ära teinud, sest muidu ta lihtsalt juba oleks sinu kõrval.”

Selle asemel, et nõuda maailmalt seda õiget, soovitab Tom tegeleda hoopis enesearenguga: tee kõikvõimalikke meditatsioone, kursuseid, teraapiad, trenni või mida iganes, mis paneb sind õitsema. ”Prints valgel hobusel või kuldsete kiharatega printsess ei saa lähedale tulla, kui sul oma mõttesahver hapuks läinud kraami täis ja seda lõhna kaugele tunda on,” räägib ta.

Seni, kuni saabub partner, kellega koos jälle seigelda ja süvitsi minna, kavatseb Tom aga teha kõik selleks, et oma 11aastast poega Ramsest rännakutele kaasa võtta ning poisile elu näidata.

Emotsionaalne gripp

”Viimase poole aasta jooksul olen läbi elanud oma kõige valusama suhtest lahti laskmise, olen mõistnud, et tegu oli imelise ja intensiivse kaksikleeksuhtega, mis tuli mind kasvatama ja õpetama, et ma saaksin läbida võimsa transformatsiooni,” räägib Tom. ”Lahkuminek: siin ei ole lihtsat lahendust, igaüks peab siin mängu panema kõik, mida ta on elu jooksul õppinud. Õnneks on minul selja taga aastaid vaimseid praktikaid ja sain nüüd need täiega töösse panna,” naerab ta.

Pärast suhte lõppemist kuulas ta hommikuti positiivseid afirmatsioone, mis tekitasid lootust ja usaldust. ”Kirjutasin emotsioone ja mõtteid lihtsalt välja. Pesin oma ajusid meditatsioonidega ja hoidsin end pidevas muutuses selle asemel, et ahastusse vajuda. Uurisin süvitsi suhtes tehtud vigu, et neid mitte enam korrata. Kuulasin loenguid kohalolust, suhetest, kaksikleekidest, hingesugulastest, kõige rohkem aitasid mind Ameerika õpetajad Matt Kahn ja David Deida. Tegin iga päev intensiivseid hingamisharjutusi, et hoida energeetika kõrgel, ning käisin pidevalt külma duši all, massaažis, ujumas ja jalutamas, et hoida oma keha lõdvestunud,” räägib mees, kes tähistas ja nautis iga hetke, kui ei tundnud end halvasti. ”Ma rääkisin pidevalt sõpradega ja sain end lihtsalt väljendada ja välja rääkida. Vahel läksin täiega kurbuse sisse, nutsin terveid ookeane ja võtsin abiks laulmise, mis aitas mul leinast üle saada. Väga tihti ma ka naersin, et see mees, kes kirjutas raamatu ”Eluterve Pohhuist”, on nüüd nii õõvastavas armuvalus. See tegi mulle kõige rohkem nalja ja tõi mind alati soost välja. Alguses oli asi isegi nii hull, et ma pidin mitu korda oma raamatu välja võtma ja seda lugema,” naerab mees, kelle sõnul õpetas kogetu teda ennast tundma, pingeid kiirelt vabastama, mõttemustreid ümber töötama ja end proovile panema rohkem, kui mõni kursus, loeng, praktika, raamat või guru. ”Ma olen muidu laisk lõvi ja mitte miski poleks mind pannud nii intensiivselt endaga tööd tegema,” ütleb Tom muiates.

Suhtest väljumist tasub võtta nii, nagu sa oleksid haige. ”Kui sul on gripp, palavik, sitt olla, siis sa ei saa muud teha, kui lihtsalt toituda tervislikult, võtta rahulikult, mõelda elu üle sügavalt järele ja hoida end võimalikult positiivses meeleseisundis, kuni see möödub,” selgitab ta. ”Kui võimalik, siis on hea, kui keegi sinu eest hoolitseb ja sulle vitamiine ja teed toob.”

Tom tõdeb, et seda ”protsessi” vägisi kiirendada ei saa. ”Siis vahepeal tundub, et läheb paremaks. Siis tuleb jälle vastulöök ja läheb halvemaks – palavik tuleb tagasi. Murtud südame tervendamine on nagu emotsionaalne gripp, mis võib kesta paar kuud või isegi pool aastat. Energeetiliste sidemete lahtisõlmimine võtab lihtsalt aega ja ajusoppidesse salvestatud õhulossid, mis olid seotud lõppenud suhtega, tuleb ümber töötada, lahti lasta ja asendada uute unistustega,” sõnab mees. Sellises olukorras on hea endale sisendada: ”Ma järjest tervenen, kõik see möödub ja ühel hetkel olen jälle täies väes. Varsti on see kõik ainult mälestus, mida meenutan naeratuse ja tänutundega. Uus elu tärkab ja on alati veel imelisem kui kõik varem kogetu, kui ma kõik vana täiesti vabaks lasen ja õppetunnid läbi seedin,” ütleb ta.

Tomi sõnul aitab lõppude lõpuks mõistmine, et mitte keegi teine ei saa sind õnnelikuks teha. ”Kõike seda, mida otsime, saame anda endale vaid ise ja eelkõige peab inimene leidma rahu ja õnne enda seest. Kaaslane ei ole toigas, mille vastu toetuda. Kaaslane on kotkas, kellega koos ühes tuules lennata ja üksteist inspireerida. Maailmas on mitmeid inimesi, kellega me sobime oma eluteed kõrvuti käima. Ei ole ühte ja ainust, aga ühel hetkel on nutikas teha valik, kellele pühenduda, kellega koos lendu tõusta. Kõige olulisem on just see, et mitte panna südant kinni pärast seda, kui oled valu tundnud, vaid jäädagi avatuks ja haavatavaks. Võtta see seisukoht, et kui maailm toob mulle minu õpetamiseks ja kasvamiseks veel katsumusi ja väljakutseid, siis laske tulla! Ma võtan kõik vastu, naeran ja nutan ja lähen kõigest läbi. See teeb mind ainult vägevamaks ja tugevamaks. Andke aga tuld!”

Foto: Jana Solom

Pingest vabaks!

”Eluterve suhtumine on pidev töö iseendaga – märkamine, et kui midagi tõmbub sees pingesse, siis saab öelda stopp ja pinge kohe vabastada,” selgitab Tom kuulsat taktikat. ”See on justkui sisemise raadio häälestamine häirivalt kanalilt harmoonilisele kanalile. Kui pinget märgata, saab end huumori ja positiivse mõttelaadi abil ruttu ümber häälestada ning seda pidevalt praktiseerides muutub see automaatseks. Tekib pinge. Peatud hetkeks ja tunnetad seda. Naerad kogu selle jaburuse üle, vahetad vaatenurka, võtad midagi ette ja liigud edasi,” soovitab ta.

”Mõned inimesed arvavad, et mul on materiaalsetest asjadest kama kaks. Oluline on mõista, et ma väga naudin mugavusi: sõidan Lexusega, tihtipeale elan villades, ei loe raha ja söön alati kõige tervislikumat toitu kõige ägedamates restoranides, aga ma olen lahti saanud sellest meelepettest, et ma pole õnnelik, kui mul neid mugavusi pole. Kui vaja, siis magan põõsa all ja sõidan trammiga ning kõik on chill,” räägib Tom. ”Tean, et mul on võime tühjast jälle uut luua, olen seda korduvalt teinud.”

Nüüd ootab mees põnevusega, mida maailm nüüd talle veel pakub. ”Ma olen märganud, et kui ma ei mõtle omakasule, vaid teen seda, mida süda kutsub – olgu see kontsert, mingi projekt, raamat või uus CD –, siis küllust lihtsalt voolab. Kui tekib meelepete, et mul pole veel piisavalt, siis ma lihtsalt keskendun sellele, mis mul juba parajasti on ja mille üle saan praegu olla tänulik: et ma olen elus ja terve, et mul pole pangalaenu ja ma olen vaba, et mul on ümber sõbrad ja inimesed, kes mind armastavad. Ma lihtsalt tean, et tõeliselt õnnelikuks teevad mind soojad inimsuhted ja see, kui elutervelt ma suhtun iseendasse,” selgitab eluterve pohhuist – nagu Tom end kutsub – teades, et pole võimalik olla tänulik ja masenduses samal ajal.

Sarnased artiklid