NEED ON 6 KÕIGE LEVINUMAT müüti vähi ning selle ravivõimaluste kohta

9 kommentaari
NEED ON 6 KÕIGE LEVINUMAT müüti vähi ning selle ravivõimaluste kohta

Internet on täis valeinformatsiooni vähi kohta ja sellel võivad olla patsien­tide jaoks traagilised tagajär­jed. Fakte on väljamõeldistest raske eristada. Vähe on haigusi, mis vaevaksid inimeste alateadvust sama hirmutavalt kui vähk. Kuni kolmandik meist haigestub elu jooksul vähki – nõnda on peaaegu võimatu elada sellega otse või kaude kokku puutumata. Siin on kuus kõige levinumat väärarusaama vähi kohta.

Internet on täis valeinformatsiooni vähi kohta ja sellel võivad olla patsien­tide jaoks traagilised tagajär­jed. Fakte on väljamõeldistest raske eristada. Vähe on haigusi, mis vaevaksid inimeste alateadvust sama hirmutavalt kui vähk. Kuni kolmandik meist haigestub elu jooksul vähki – nõnda on peaaegu võimatu elada sellega otse või kaudselt kokku puutumata. Siin on kuus kõige levinumat väärarusaama vähi kohta.

1. Vähki haigestumine sageneb

Teatud määral on see väide tõene ja seda kasutatakse sageli kui tõendit, et meie maailm muutub muudkui kantserogeensemaks. Kuid vähi tekkimise kõige suurem riskifaktor on seotud vanusega – kuna me elame tänapäeval kauem, pole imestada, et vähki haigestumise määr kasvab. Praegu on vähem tõenäoline, et me sureme mõnda haigusesse, mis laastas eelnevaid põlv­kondi. Vähist tervenemise määr on oluliselt paranenud tänu diagnoosimise ja ravi tõhustumisele.

2. Haid ei haigestu vähki

Uudisekild „Haid ei haigestu vähki!” on jõudnud paljude inimesteni. Haide väidetav immuunsus on viinud haide massilise tapmiseni, et koguda nende väidetavalt ravitoimelist kõhre. Tegelikult võivad ka haid vähki haigestuda – kõik keerukad hulkraksed organismid haigestuvad. Müüti „haid ei haigestu vähki” populariseeris 1992. aastal avaldatud William Lane’i samanimeline raamat. Viimase kümne aasta jooksul on Põhja-Ameerika haide populatsioon hinnanguliselt 80% võrra vähenenud – iga kuu tapetakse üle 200 000 hai, et toota tablette, mil reaalne mõju puudub.

3. Vähk on moodne haigus

Vana-Egiptuse arstide märkmed rinnavähi kohta pärinevad ajavahemikust 1500–3000 aastat eKr. Vana-Kreeka arst Hippokrates tegi 400. aastaks eKr vahet hea- ja pahaloomulistel kasvajatel. Muide, just selle ajastu Kreeka arstid andsid vähile tema nime, sest vähirakkude kobarad nägid nende arvates välja täpselt nagu krabijalad. Kui nende võrdlus näib veidrana, siis arvestage, et tollased meedikud ei tundnud lahkamist ja said seetõttu jälgida vaid esileulatuvaid kasvajaid.

4. Kiiritus- ja keemiaravi on mürgine

Põhimõtteliselt nad on seda – see ongi asja mõte. Nii kiiritus- kui ka keemiaravi kahjustab DNA-d. Vähirakud on muteerunud rakud ja kuigi nad vohavad palju rohkem kui peaks, on nad kahjustamise korral neid ümbritsevast tervest koest palju tundlikumad ja taastuvad kahjustamisest vähem tõenäoliselt kui neid ümbritsev terve kude. Hästi sihitud kiiritusravi doos on suunatud vähirakkude piirkonda, tapab esmajärjekorras vähirakud ja jätab terve koe ja organid enamasti kahjustamata. Keemiaravi sihib rakkusid, mis poolduvad kiiresti – nagu vähirakud. See ravi võib mõjutada ka teisi kiiresti poolduvaid rakkusid nagu luuüdi ja juuksenääpsud.

Mõlema ravi eesmärk on tappa vähirakud, samal ajal teisi rakkusid säästes. See on põhjus, miks need raviviisid on efektiivsed ja miks neil on kõrvalmõjud. Mürgijutt on loosung, mida lehvitavad väidetavalt kõrvalmõjudeta alternatiivsete ravimeetodite propageerijad. 

5. Ravim on olemas, aga ravimifirmad varjavad seda

Kuna vähk võib tekkida praktiliselt igasugusest rakumutatsioonist, on erinevate pahaloomuliste kasvajate hulk väga suur – mõningaid saab kõige edukamalt ravida kirurgiliselt, teisi kiiritusraviga, kolmandaid keemiaraviga. Tervenemise väljavaated on erinevate vähitüüpide puhul väga erinevad – aeglaselt kasvavate, varakult diagnoositavate ja hästi ligipääsetavate vähkide puhul on tervenemise väljavaated üldiselt päris head. Tuleb arvestada, et iga patsiendi vähk on isikupärane, sest see on tekkinud tema rakkude mutatsioonist.

Mõte ühest ja ainsast kõiki vähivorme ravivast imerohust on alusetu ja sellesse tuleb skeptiliselt suhtuda. Samamoodi tuleks suhtuda väidetesse, et ravimifirmad varjavad mõjusat vähiravimit. Kuid kui tõhus ravim oleks tõepoolest olemas, siis miks ei peaks ravimifirmad seda müüma?

6. Vähki saab ravida alternatiivsete vahenditega

Väidetavate vähiravimite hulk on ärevusttekitavalt suur, tavaliselt on ravim „naturaalne” ja kergesti kättesaadav – näiteks aprikoosiseemneid, graviolat, puuvõõrikuid või isegi söögisoodat on propageeritud vähiravimina, hoolimata sellest, et kliinilisi tõendeid on vähe või pole üldse. Mõni jällegi väidab, et vähki saab ravida magnetiga, kuigi „magnetiravi” uurimine on näidanud, et sellised staatilised väljad on bioloogiliselt inertsed ja neile ravimõju omistamine on soovmõtlemine. Paljud sääraseid vahendeid propageerivad inimesed võivad olla heade kavatsustega, aga valesti informeeritud. 

Vähk on kahtlemata hirmutav, kuid ei tasuks unustada, et ravivõimalused ja -tulemused pole eales varem olnud paremad kui praegu ja nende paranemine jätkub. 

guardian.co.uk