Maia Karro räägib Buduaari sügispeol, kuidas vältida kinnisvaratehingute tegemisel kulukaid vigu

Karro räägib peol sellest, kuidas osta, müüa ja üürida kinnisvara probleemivabalt ning keskendub küsimustele, mida tasub enne tehingut esitada, dokumentidele, mida kontrollida, ning detailidele, mis võivad esialgu tunduda vähetähtsad, kuid hiljem suuri kulutusi põhjustada.

Tema sõnul pööravad nii ostjad kui ka müüjad tavaliselt kõige rohkem tähelepanu hinnale. Ostja kardab maksta kinnisvara eest liiga palju, müüja aga müüa oma kodu tegelikust väärtusest odavamalt. Tehingu õnnestumist ei määra siiski ainult hind, vaid ka see, kui põhjalikult on kontrollitud vara seisukorda ja dokumentatsiooni ning kui täpselt on poolte kokkulepped kirja pandud.

Kodu ostes tasub ilusast siseviimistlusest kaugemale vaadata

Heas korras siseviimistlus võib jätta mulje, et ka ülejäänud kinnisvara on probleemivaba. Karro soovitab korteri kõrval hinnata kogu maja seisukorda ning uurida, kas korras on katus, fassaad, küttesüsteem, torustik ja elektrijuhtmed. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka korteriühistu majanduslikku olukorda ega lähiaastate remondiplaane, sest kavandatav renoveerimislaen võib seniseid kõrvalkulusid märkimisväärselt suurendada. „Ilusatesse korteritesse jäädakse väga tihti oma soovidega kinni. Toad on värvitud ja mööbel on uus, aga kõik muu selle ümber ununeb sageli ära,“ tõdeb Karro.

Maja või ridaelamu puhul tuleb tähelepanu pöörata vundamendile, drenaažile, katusele, keldrile ja pööningule. Just kõrvalruumides võivad ilmneda esimesed märgid niiskusest või lekkest, mida eluruumides veel näha ei ole. Kahtluse korral tasub enne ostu kaasata ehitusspetsialist või tellida kinnisvarale tehniline kontroll.

Müügieelsed probleemid algavad sageli dokumentidest

Kodu müüki pannes keskendutakse tihti esimesena hinna määramisele ja kuulutuse koostamisele. Karro sõnul tuleks aga alustada hoopis sellest, et võrrelda ehitisregistri andmeid kinnisvara tegeliku olukorraga ning koguda kokku projektid, kooskõlastused ja kasutusload.

Varjatud puudus ei tähenda tema sõnul üksnes hallitust, niiskuskahjustust või vananenud elektrijuhtmeid. Probleemiks võivad kujuneda ka ümber ehitatud planeering, eemaldatud seinad või juurdeehitis, mida ei ole ametlikult kooskõlastatud.

„Paljud arvavad, et varjatud puudus tähendab eelkõige niiskust või hallitust. Tegelikult võib hiljem selguda, et kinnisvara dokumentatsioon on puudulik: tehtud on ebaseaduslikke ümberehitusi, eemaldatud kandvaid seinu või rajatud juurdeehitus, kuid puuduvad projektid, kooskõlastused või kasutusload,“ selgitab Karro.

Dokumentides esinevad puudused võivad tulla üllatusena ka omanikule, kes ei ole kinnisvara ise ehitanud ega varasemate töödega kursis. Seetõttu tasub võimalikud probleemid välja selgitada enne ostja leidmist, mitte alles notaritehingu ettevalmistamise ajal.

Müüja peab avaldama ka kõik talle teadaolevad tehnilised puudused ja varasemad kahjustused. Nende lepingusse märkimine aitab mõlemal poolel aru saada, millises seisukorras kinnisvara müüakse, ning vähendab hilisemate erimeelsuste ohtu.

Üürisuhtes võivad vaidluseid põhjustada ka väikesed kahjustused

Otsides üürikodu ei tohiks lähtuda ainult kuulutuses märgitud kuuhinnast. Esimese kuu üürile võivad lisanduda tagatisraha ja maakleritasu, mistõttu tuleb enne lepingu sõlmimist hinnata kogu sissekolimisega kaasnevat väljaminekut. Samuti vajavad tähelepanu kõrvalkulud, lepingu kestus ja selle lõpetamise tingimused.

Korteri üleandmisel soovitab Karro omanikul ja üürnikul koos üle kontrollida kodumasinad, veesurve, äravoolud ning mööbli, seinte ja põrandate seisukord. Olemasolevad kriimud, täkked ja muud kahjustused tuleks kanda üleandmisakti ning ka fotodele jäädvustada. „Kui seinal, mööblil või põrandal on juba mõni kriim või kahjustus, tasub sellest foto teha. Nii on nii omanikul kui ka üürnikul hiljem selge, millises seisukorras korter üle anti,“ märgib Karro.

Kiirel üüriturul võib sobiva korteri leidmisel tekkida surve kohe otsustada, kuid ka siis ei tohiks loobuda kinnisvara kontrollimisest ega lepingu läbilugemisest. Mõni enne võtmete vastuvõtmist märgatud ja kirja pandud detail võib ära hoida hilisema vaidluse selle üle, kes kahjustuse eest vastutab.

Maia Karro räägib kinnisvara ostmise, müümise ja üürimisega seotud riskidest lähemalt 15. oktoobril Buduaari sügispeol. Sardiinia Resto & Lounge’is toimuval üritusel astuvad üles ka ettevõtja, kirjanik ja CrossFiti treener Marko Viik, näojooga treener Kaidi Hunt, loodusliku kodulõhnastamise brändi looja Kristen Terasmaa ning jumestaja ja sisulooja Gretel Tammaru. Õhtu programmi kuulub ka Perit Muuga moeshow „Sametpehme suudlus“.

Piletid on müügil Piletilevis.