Reklaam sulgub sekundi pärast

SUHKRUSÕLTLASE VALUS PIHTIMUS: 300 grammi šokolaadi oli alles algus

Mitte kunagi varem pole toitumishäired niivõrd aktuaalne teema olnud, kui täna ning paraku pole probleemidele lahendust siiamaani leida suudetud, sest tegu on mitmetahulise psühholoogilise häirega. Buduaarile saatis oma loo 23aastane noor naine, kes aastaid magusasõltuvuse küüsis rabeles.

Mitte kunagi varem pole toitumishäired niivõrd aktuaalne teema olnud kui täna ning paraku pole probleemidele lahendust siiamaani leida suudetud, sest tegu on mitmetahulise psühholoogilise häirega. Buduaarile saatis oma loo 23aastane noor naine, kes aastaid magusasõltuvuse küüsis rabeles.

Heleriini sõnul sai kõik alguse sellest, kui ta pärast keskkooli lõppu otsustas end käsile võtta ning paarist üleliigsest kilost loobuda. Sellest sai aga ootamatu nõiaring, millest väljatulekuks kulus neli aastat.

Olin just keskooli lõpetanud ning mõtlesin, et võtan suvega paar lisakilo alla, et sügisel ülikooli minnes oleksin supervormis ja algaks nii-öelda uus eluperiood. Kõige lihtsam meetod tundus lihtsalt magusa söömisest loobumine ja ennast teades ei ole ma kunagi olnud võimeline vaid üht šokolaaditükki korraga ära sööma, seega viskasin kodust kõik magusa ühe hoobiga välja. Läksid isegi hommikusöögihelbed ja suhkruga jogurtid, kohukesed, küpsised.

Esimesed paar nädalat olin tugev ja suutsin magusast ilusti eemale hoida, kaal langes ühe kilo võrra, kuid siis jäi seisma, sest loomulikult olin ma magusa asemel endale asenduse leidnud ja seda suuremas koguses soolase toidu näol. Otsustasin siis, et piiran ka soolase toidu söömist, et kaloraaž langeks ja kehakaal samuti.

Kuu aega enne ülikooli algust oli kõik ideaalne, neli kilogrammi oli läinud ja ma nägin suurepärane välja, kuid siin oli üks suur "aga", mis mind seest närima oli hakanud. Nimelt unistasin ma magusast, kõigest suhkrurohkest ja kreemisest. Poodi minnes surusin end vägisi magusast mööda, kuid ülikooli minnes muutus olukord väljakannatamatuks.

Kooli puhvetis müüdi meeletutes kogustes saiakesi ja kooki ning teiste ülikoolikaaslastega käisime mitu korda päevas seal. Mul oli võimatu seda vältida ja nii see nõiaring algas. Võtsin tavapärase kohvi ja sinna juurde koogi - uskumatu, ma polnud mitu kuud kooki ega üldse magusat söönud ja see koogitükk sai saatuslikuks. Samal päeval läksin poodi, ostsin koju kotitäie saiakesi, jäätist, šokolaadi ja sõin kõik ühe õhtuga ära. Olin nii õnnetu, vihane, masenduses. Vihkasin iseennast. Miks ma seda tegin, oli mul seda vaja... Need mõtted piinasid mind ja enesetunne oli kohutav.

Järgmisel päeval mõtlesin, et kui nüüd olen ülitervislik, siis saab olukorra taastatud, aga langesin taas samasse auku ning teine päev lõppes täpselt samamoodi.

Siis tuli nädalavahetus, suutsin ennast tagasi rajale saada ja ei söönud üldse magusat, vaid lahjat suppi kaks päeva järjest ja kehakaal läks tagasi normi. Aga uuel nädalal kordus kõik ja nii kestis see mitu aastat. Mitu aastat magusaorgiaid, mis tõid kaasa stressi, pinged, meeletu kehakaalu kõikumise, kehva enesetunde, rikutud seedimise ja palju muud.

Ma võisin korraga nahka pista isegi 300grammise šokolaaditahvli ning seejärel terve koogi ja siis oli mul süda kohutavalt paha, aga ikka pidin ära sööma ka jäätise, sest kodus ei saanud olla mitte ühtegi magusat asja. Ma pidin kõik kohe ära hävitama. Ma ei julgenud isegi välja sööma minna tuttavatega, sest kartsin, et kui võtan koogist ampsu, langen sealsamas õgima ja siis vaadatakse mind kui hullu.

Ma olingi hull, ma tundsin, et mul puudub enda üle igasugune kontroll. Suhkur kontrollis mind. Aga siis juhtus midagi seletamatut ja minu elus algas uus etapp.

Ma ei teagi tegelikult, millest see alguse sai, aga ühel hetkel ma lihtsalt otsustasin, et ma ei taha enam sedasi elada. Mul käis peas klõps ära ja igasugune isu ebatervisliku magusa järele kadus päevapealt. Ma tahtsin hoopis tervislikke asju ning õppisin katsetama, kuidas valmistada tervislikke kooke ja komme.

Tänaseks on minu magusasõltuvusest möödas aasta aega, just nii kaua olen ma olnud vaba sellest häirest ja ma pole kunagi nii õnnelik olnud. Kõige parem on see, et ma isegi ei tea, kui palju ma kaalun, sest koos magusasõltuvusesest vabanemisega viskasin välja ka kaalu.

Ma loodan, et minu loost on kellelegi abi, sest tean, kui raske on elada suhkrusõltuvusega. Kuid sellest on võimalik lahti saada ja see tunne on tõeliselt mõnus.

Buduaarile Heleriinilt