Mäluhäired võivad tekkida nii vanadel kui ka noortel. Kui asjad ununevad ja sõnad lähevad sassi, siis millal oleks mõistlik arsti juurde pöörduda? Iltalehti pani kirja viis märki, mille tekkimisel tasuks arstiga nõu pidada. Rahvastiku vananedes kasvab ka inimeste arv, kellel on mäluhaigused. Näiteks Soomes elab praegu ligikaudu 115 000 inimest, kellel on keskmine või raskekujuline mäluhaigus. Arvatakse, et järgmiste aastakümnetega võib see arv kolmekordistuda. Mäluhäireid võib märgata inimene ise, tema lähedased ning teinekord võib ka arst sellele tähelepanu juhtida. Põhjust muretsemiseks on, kui eakas lapsevanem unustab hiljuti toimunud sündmusi või muutub autoga sõites ebakindlaks teel, kus ta juba aastakümneid liigelnud on. Ununeda võib ka ravimite võtmine. Inimene ise aga häbeneb oma probleemi ning ei taha kuidagi tunnistada, et tal midagi viga võiks olla. Pöördu arsti juurde: 1. Kui sa ise või su lähedased panevad tähele, et su mälu on nõrgenenud. 2. Kui sa ei suuda tähtsaid asju meeles pidada ning sul on mäluaugud. 3. Kui sa ei suuda enam oma asjadega toime tulla ning sul pole sellele loogilist seletust. 4. Kui sinu isiksus ja käitumine on muutunud. 5. Kui su suguvõsas on ka varem mäluhaiguseid esinenud.
Foto oksjonilt — FOTO: Priit Grepp Eesti elu Eesti Vähiliidu heategevuslik kunstioksjon kogus uue 3D-mammograafi ostuks üle 38 000 euro
Päästemeeskonna vanem Rauno — FOTO: All Media Eesti Eesti elu Uue Honda HR-V võitis päästemeeskonna vanem Rauno
Collagenina 14-päevane kodune ilurutiin — FOTO: Labo.ee Pulmad Collagenina näohooldus ja 14-päevane kodune ilurutiin: pruudi salarelv veatuks jumestuseks
Grażyna Rigalli illustratsioon — FOTO: Eesti Lastekirjanduse Keskus Eesti elu Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse Poola illustraatori Grażyna Rigalli näitus „Vahel kurbus, vahel tilluke koer“