UURING SELGITAS: kumb on ohtlikum, süsivesikud või rasv?

Massiivse rahvusvahelise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada süsivesikute ja rasva söömise võimalikud seosed enneaegse surmaga. Selle väljaselgitamiseks kogus rahvusvaheline teadlaste meeskond kokku rohkem kui 135 000 osalejat, kes olid pärit 18 erinevast riigist.

35-70aastaste osalejate toitumisharjumusi jälgiti keskmiselt seitsme aasta vältel ning osalejad andsid ise oma eluviisidest teadlastele aru. Lisaks võtsid teadlased arvesse osalejate sugu, füüsilist vormi, suitsetamist ja kehamassiindeksit. 

Osalejatel, kes tarbisid kõige enam süsivesikuid, oli koguni 28 protsendi võrra suurem risk surra enneaegselt kui neil, kes tarbisid süsivesikuid oluliselt vähem. Süsivesikute söömine ei mõjutanud aga kuidagi südame- ega veresoonkonnahaiguseid.

Kui vaadeldi rasva tarbimise tagajärgi, selgus, et kõige rohkem rasva tarbinud osalejad surid 23 protsendi võrra ebatõenäolisemalt enneaegselt kui vähem rasva tarbinud osalejad. Rasva kõige enam tarbinute päevane energiavajadus koosnes umbes 35 protsendi ulatuses rasvast. Vähem rasva tarbinutel moodustas see umbes 10 protsenti päevasest energiavajadusest.

Üllatuslikult oli nii polüküllastamata kui ka küllastunud rasva tarbimine seotud madalama riskiga surra enneaegselt. Ka insuldi risk oli nendel osalejatel väiksem. 

"Soovituste kohaselt peaks küllastunud rasvade tarbimine olema minimaalne. Meie uuringust aga selgus, et liiga vähene rasva tarbimine võib ohtlik olla," sõnas üks uuringu autoritest, Andrew Mente.

Siiski tuleb tähele panna, et need osalejad, kes tarbisid rohkem rasva, ei tarbinud seda nii-öelda kilode viisi. Täiskasvanutel ja üle kaheaastastel lastel on päevane rasva tarbimise norm 25-40 protsenti päevasest energiavajadusest. Ka uuringus osalejate rasva tarbimine jäi normide piiridesse.

Keskmiselt 30 protsenti päevasest energiavajadusest tähendab meestel 80 grammi ja naistel 60 grammi rasva päevas.

allikas: New York Times