VEIDER SÜNDROOM: MIKS mõned päikese käes aevastavad?

9 kommentaari
VEIDER SÜNDROOM: MIKS mõned päikese käes aevastavad?

Kas oled mõnikord pimedast tunnelist välja päikese kätte astudes tundnud veidrat kõditust ninas ja sellega kaasnevad vastupandamatut vajadust aevastada? Aevastamine äkilise ereda valguse kätte minemisel, eriti päikesevalgusesse, on fenomen, mida tuntakse footilise aevastuse ehk päikeseaevastuse nime all ning see ei ole nii tavaline, kui sa ehk arvasid.

Kas oled mõnikord pimedast tunnelist välja päikese kätte astudes tundnud veidrat kõditust ninas ja sellega kaasnevad vastupandamatut vajadust aevastada? Aevastamine äkilise ereda valguse kätte minemisel, eriti päikesevalgusesse, on fenomen, mida tuntakse footilise aevastuse ehk päikeseaevastuse nime all ning see ei ole nii tavaline, kui sa ehk arvasid.

Footiline aevastamine vaevab umbes 1/3 kogu inimkonnast ning enamus neist ei ole enda “haigust” isegi tuvastanud ega mõelnud, et ereda valguse tõttu aevastamine midagi ebatavalist on.

Kuigi kindlaid tõendeid footilise aevastamise selgitamiseks ei ole, on sellele teadlaste poolt kõvasti tähelepanu pööratud ja esimest korda hakati seda uurima juba 1964. aastal Johns Hopkinsi Ülikoolis. Ülikooli psühhiaatri Henry Evereti hüpoteesi kohaselt põhjustab footilist aevastamist närvide signaalide segadus, kus närvid on üksteisele väga lähedal ja refleksid mõjutavad üksteist.

Uurijad kahtlustavad, et üks kahest footilise aevastamise põhjustajatest on pupillide refleks, mis aitab ajule kiirelt signaale saates silmadel ootamatu ereda valgusega kohaneda. Teiseks põhjuseks on aevastusrefleks, mis hoiatab aju ninas tekkinud kõdituse eest ning millele aju reageerib, stimuleerides rinda, nina, suud ja teisi lihaseid, mis kõik aevastuses kaasa teevad.

Enamus inimestel on need kaks refleksi füüsiliselt küll lähedal, kuid ei puutu omavahel kokku. Päikeseaevastajatel aga on nad omavahel miskipärast ühenduses ja stimuleerivad teineteist, ajades reflekse omavahel segamini. Just seetõttu sunnib äkiline ere valgus silmades saatma signaale ajule, et valgusega kohanduda, kuid seejuures saab signaali ka aevastusrefleks, kes samuti reageerib.

Teadlased arvavad, et footiline aevastamine tuleb geenidest, ehk kui ühel sinu vanemal on olemas see teatud geen, on sul 50% võimalus samuti päikeseaevastajaks saada. Atsihh!

Kuigi paljud footilised aevastajad peavad enda konditsiooni ohutuks, on arutatud palju selle kahjulikest omadustest. Nimelt võib see ohtlik olla lennupilootidele, kelle nägemist see võib segada ning raskeid tagajärgi põhjustada. Samamoodi on ohus ka autojuhid, kes pimedast tunnelist päikesevalguse kätte sõites võivad ohtlikusse olukorda sattuda. Seega vaata ette, kui footilise aevastajana autoroolis oled!

Kas sina oled üks kolmandikust kogu populatsioonist ehk päikeseaevastaja?

Allikas: Scienceline.org