ANNE SMITH: minu nipid eesmärkide saavutamiseks

2 kommentaari
ANNE SMITH: minu nipid eesmärkide saavutamiseks

Aeg-ajalt kui tunnen, et kuskilt otsast hakkab midagi lappama minema, võtan end kokku ja tuletan endale meelde nipid ja ülesanded, mis igapäevaselt viivad mind suurematele eesmärkidele lähemale. Vajadusel lammutan oma eesmärgid algosadeks ehk väiksemateks ülesanneteks, et oleks lihtsam kuskilt peale hakata.

Aeg-ajalt, kui tunnen, et kuskilt otsast hakkab midagi lappama minema, võtan end kokku ja tuletan endale meelde nipid ja ülesanded, mis igapäevaselt viivad mind suurematele eesmärkidele lähemale. Vajadusel lammutan oma eesmärgid algosadeks ehk väiksemateks ülesanneteks, et oleks lihtsam kuskilt peale hakata.

Vajadusel tuletan endale meelde, milleks need sammud ja pingutused head on ja veenan iseennast! Täna kirjutan nippidest, mis aitavad mul eesmärkidele lähemale jõuda.

„KLAPID EES“ MENTALITEET

Püüan kasutada „klapid ees“ mentaliteeti ehk liikuda ainult edasi eesmärkide suunas ja kõrvalisel lasta minna. Visualiseerin soovitud lõpptulemust ja lepin teadmisega, et mis on kõrvaline, sellel tuleb lasta minna.

Inimesed ja olukorrad, mis teevad õnnetuks, ei pea kuuluma mu ellu ning elu on valikute küsimus. Isegi kui väga tahaks, ei jõua kõiki aidata ja lihtsalt suurest soovist teatud asju muuta. Selleks pean andma endale aru ja andestama olukorrad, inimesed ja asjad, mis minus stressi tekitavad. Näiteks kui on keerulised perekonnasuhted, siis kohati on parem neis asjus distantsi hoida ja selgelt „EI“ öelda, sest närvitsemine ja muretsemine ei vii kuhugi, vaid sellega kaevad vaid iseendale auku.

DIAGNOOSID, HINNANGUD, PEREKOND JA VALIKUD EI DEFINEERI MIND

Nii nagu öeldakse, et igaüks on oma õnne sepp, siis ma ei näe põhjust, miks see nii olema ei peaks. Päevast päeva näevad inimesed meeletut vaeva vabanduste taha peitumisega. Ei minu ega sinu minevik, perekond, teiste hinnangud või valikud ei pea defineerima tuleviku eesmärke ja olevikku. Enamik kuulsaid mõjukaid inimesi on raske minevikuga ja olenemata teiste hinnangutest või ootustest ning mugavustsoonist on liikunud eesmärgi suunas. Me oleme häiritud ainult siis, kui me ise laseme end neist asjadest häirida.

Samamoodi on diagnoosidega, eriti psüühikahäirete puhul. Kui jääda kinni oma diagnoosi ja ise mitte tööd enda kallal teha, siis varem või hiljem oled vähemalt ärevuse või paranoilisuse võrra „rikkam“. Ma ei usu elu sees, et ükski inimene tuimalt ravimite neelamisest psüühikahäirest terveks saaks. Mina võtsin pea kümme aastat erinevaid psühhiaatrilisi ravimeid alates rahustitest kuni antidepressantideni ning kui alguses pöördusin abi poole ärevuse pärast, siis lõpuks olin ma kimpus veel viis korda hullemate probleemidega ning ootasin abi aina kangematest psühhootikumidest. Suurem murrang toimus alles siis, kui otsustasin oma elu üle kontrolli võtta ning muuhulgas hülgasin enamuse kangetest igapäevastest ravimitest ning toetusin psühholoogi teraapiatele. See oli kohutavalt raske teekond, aga täna võin julgelt väita, et seda ka väärt. Minu suurteks stressiallikateks on ja on olnud erinevad ebakindlused ja foobiad aga olen aru saanud, et pean leidma viisi endale tunnistada neid ja andestama, et ma nii tunnen ning lihtsalt edasi liikuma, ükskõik mis.

UNI
Olen võtnud eesmärgiks, et pean võimalikult tihti saama 23.00-00.00 paiku voodisse ja magama. Vabandusi pole, sest une ajal toimub lihaste taastumine ja rasvapõletus ning kõige kiirem viis oma tervis metsa keerata on võidelda vastu loodusele ning unehäiretega kipus olla. Mul läheb unerežiim eriti kergesti käest ära ja ainult järjepidevus on edu saladuseks. Ei mingeid hilisõhtuseid Youtube’i videote vahtimisi, poole ööni raamatu lugemist või südaöist 1-1,5tunnist kardiot enam. Jube raske on harjumusi muuta ja ma pole üldse hommikuinimene, aga fake it til u make it,eks?!

NUTITELEFON EI TEE MAAILMAMEISTRIKS

Et ühe ööpäeva sisse mahuks piisavalt tegevust ja kvaliteetset puhkust, on tark vähendada nutitelefoni kasutamist. Märkamatult palju aega ja tähelepanu kulub üsna mõttetute videote, uudiste peale ja kirjadele vastamisele. Kirjadega olen võtnud põhimõtteks, et kui midagi asjalikku pole öelda, siis pole mõtet ka vastata või kirjutada. Karm otsus, aga pikas plaanis vägagi kasumlik.
Kui väga karmilt mõelda, siis kui kergekäeliselt me panustame aega mõttetule scrollimisele sotsiaalmeedias või meelelahutuslikele äppidele, siis pole imestada, kuidas aeg kui liiv sõrmede vahelt justkui märkamatult kaob. Mina näiteks kustutasin julmalt telefonist enamiku meelelahutuslikke äppe ära, et ei tekiks ahvatlust neile aega raisata. Minu teada pole keegi veel nutitelefoni agarast näppimisest maailmameistriks saanud, aga muidugi vahva, kui keegi vastupidist tõestaks! 

LIIGNE AGARUS ON OGARUS
Ei tohiks panna endale liigselt uusi miniväljakutseid ja eesmärke, mis pikas plaanis omavad vähest efekti ja kasu. Näiteks ei muutu ju tegelikult maailmas mitte midagi, kui üritad olla igal sammul naabrist parem, ei võta igat sotsiaalmeedia üleskutset või väljakutset vastu või ei ürita kõigile meeldida. 
Mul on aeg-ajalt raske aru saada, et võimetel on piirid ja emotsioonist tahaks teha kõike ja kõige paremini, aga liigsete kohustuste ning eesmärkide püstitamine viib varem või hiljem läbipõlemiseni. Tuletan endale meelde, et peab austama oma aega ja puhkust ning karmilt emotsioonidele mitte järele andma. Ma kipun kohati olema impulsiivne, aga aja ning kogemusega ka mina õpin.