Reklaam sulgub sekundi pärast

HEIDI RUUL: kui elementaarsest viisakusest saab defitsiit

Üks minu armas sõbranna ütles mulle hiljuti ühe toreda mõtte, mis mind mingil põhjusel kummitama hakkas: “Miks on nii, et kui mees järgib elementaarseid viisakusreegleid, siis on naised megalt üllatunud? Tänapäeval pole sellega enam harjutud.” Tegelikult ju just nii ongi! Miks on saanud mehest, kes naisterahvale uksi avab, aeg-ajalt tõeliselt kõlavaid komplimente teeb, teda vahelduse mõttes kord kuus kätel kannab ja hoiatamata päevadeks, kui mitte nädalateks ära ei kao, selline haruldus? See pani mind omakorda mõtlema, kuidas me ise meestega käitume? Äkki karma on siiski päris ja me saame täpselt seda, mida ise anname? 


Üks minu armas sõbranna ütles mulle hiljuti ühe toreda mõtte, mis mind mingil põhjusel kummitama hakkas: “Miks on nii, et kui mees järgib elementaarseid viisakusreegleid, siis on naised megalt üllatunud? Tänapäeval pole sellega enam harjutud”. Tegelikult ju just nii ongi! Miks on saanud mehest, kes naisterahvale uksi avab, aeg-ajalt tõeliselt kõlavaid komplimente teeb, teda vahelduse mõttes kord kuus kätel kannab ja hoiatamata päevadeks, kui mitte nädalateks ära ei kao, selline haruldus? See pani mind omakorda mõtlema, kuidas me ise meestega käitume? Äkki karma on siiski päris ja me saame täpselt seda, mida ise anname? 

See kõlab ilmselt klišeena, aga jah, nii minu kui mulle armsate naiste elust on oma aja röövinud mehed, kes ilmselt ei teagi, mida elementaarne viisakus tähendab. Nad kujutavad endale ette, et just nende näol on tegemist maailma keskpunktiga ja käituvad nad loomulikult sellest unelmast lähtudes - mina, mina, mina. Kas teiste mõtete või tunnetega arvestatakse? Ainult parematel päevadel, peale mida muututakse tagasi põrsasteks. Aga kuidas me ise nendega käitume? Kindlasti mitte laitmatult! Kipume kahetsusväärselt tihti ka ise mina-mentaliteedist lähtudes elama. 

Kui aga ilmub mees, kes elementaarset viisakust päris ära unustanud pole, siis on naised üllatunud ja reageerivad viisakuse olemasolusse nagu ikka eesti inimene harjunud on - sarkasmiga või kergelt pilgates? Selge see on, et enesekaitseks, sest me kardame kedagi usaldada ja usalduse võitmine on loomulikult miski, mis võtab aega. Just usalduse puudumine on see, mis teeb meestest mühakad, sest olgem ausad - kui ikka iga kord, kui meesterahvas ukse lahti teeb, sähvatada tänulikult, kuid siiski sarkastiliselt “Ooo - tõesti või?!”, siis kaob meesterahval isu ust avada, komplimente teha ja sinu jaoks hea ning alati olemas olla, suhteliselt kiiresti. 

Ma pole ausalt öeldes kunagi suur karmasse uskuja olnud, kuid ajaga on selgeks saanud, et selle kummalise nähtamatu seadusega tuleb igaks kümneks juhuks oma otsuste tegemisel siiski arvestada. Seega jah - maailm suhtub meisse nii, nagu meie suhtume temasse. Kui naine mehe ego ei paita, siis ei tee seda ka mees naise heaks. Kui sa ise teda kunagi ei üllata, siis võid temapoolseid üllatusi ootama jäädagi! Ühel hetkel saab kannatlikkus aga viimseni otsa ja nii loobitakse prügikasti suhteid, millest tegelikult oleks võinud jõude ühendades midagi väga ilusat vormistada.  

Kuidas siis ebaviisakast mühakast üks arvestatav mees voolida? Alati see ei õnnestugi, aga kui ta juba end sinu seljaajusse istutanud on, siis peab kindlasti proovi tegema! Mühakat tuleb hoida ja hellitada just nii, nagu sa ise sooviksid hoitud ning hellitatud olla. Naised on ju mehe kaelaks ja seljaaju on viimasega üsna korralikus kontaktis! Võim on tegelikult naiste käes, iseasi, kas me seda ka taipame ja iga kord mõistlikult rakendada oskame. Ilusas illusioonis tuleb ju Mees (jah, suure M-iga) ning teab juba alateadlikult iga sinu salajast soovi (muuseas suudab ta täiesti vabalt ka mõtteid lugeda)

Ehk siis pikka juttu lühidalt kokku võttes tundub mulle, et sajandite jooksul naistesse juurutatud alateadlik soov täita alluva rolli on see, mis suuresti meile endile lõpuks kätte maksab. See pagana reserveeritus ja hirm julguse ees! Korja viimase riismed kokku ja keera härra pead täpselt sellises suunas, nagu sina seda soovid! Domineeriv naine on õnnelik naine - isegi siis, kui tema seljaaju otsese rünnaku sihtmärgiks muutub. 

Ja rõõmusta iga avatud ukse üle - südamest! Naudi igat komplimenti täiel rinnal. Täna ja pane tähele. Olen veendunud, et just kõige eelneva kombinatsioon muudab vastastikuse viisakuse ja mõistlikud (ent meelierutavalt põnevad) käitumismallid defitsiidi asemel uuesti laiatarbekaubaks.

Heidi Ruul