LAURI RÄPP: KUIDAS MA taipasin, et ei tea naistest midagi

LAURI RÄPP: KUIDAS MA taipasin, et ei tea naistest midagi

Ei ole just vähe mehi, kes on arvamusel, et enamik naistest noolib nende raha, on autosõiduoskustes kehvem kui lehm lennukipiloodina ja vestlusteemadena erutab neid ainult kosmeetika ja klatš. Jah! On selliseid mehi, kes nii arvavad! Jah, otse loomulikult on ka selliseid naisi, kes nimetatud (eel)arvamuskriteeriumitele vastavad! 

Aga…

…tihtipeale koosneb nende „suurte mõtlejate” poolt lahterdatud maailm peaaegu samadesse kaalukategooriatesse kuuluvatest asjadest. Soritakse verbaalselt sookaaslaste rahakottides. Peale kümnenda õlle joomist istutakse autorooli ja lõpetataksegi tulemusega, nagu oleks lehm üritanud lennukit maandada. Ning vestlusteemadena erutavad neid ainult autokosmeetika ja kuulujutud sõprade-tuttavate vallutustest ja vägi(joogi)tegudest. 

Selliseid naisi, kes juhivad autot sama hästi kui vormelipiloot, kes tegelevad peamiselt oma rahakoti sisuga ja kes teavad üsna hästi, mida nad tegelikult elult ja iseendalt tahavad, leidub küll ja rohkemgi veel. Tuleb lihtsalt osata vaadata – nii iseendasse kui ka väljapoole. 

Naine, kes arvab, et ta teab meestest kõike, teab tegelikult hästi ainult nende ühte külge. Heal juhul kahte… Omamata aimugi, et külgi on oluliselt rohkem. Justkui võttes püha tõena Singer-Vingeri nendingut „Mul on mitu tahku, kumbki külili”. Eks neid kahe külili tahuga mühakaid leidub ka, aga siiski annab enamik meestest välja vähemalt kuue tahuga kuubi mõõdu. Usun ja loodan, et ma ei eksi.

Aga mees, kes arvab, et ta teab naistest kõike, ei tea tegelikult üldse mitte midagi. Kummaline statement minu kui mehe poolt. Onju?! Mõni nädal tagasi ma ehk ei oleks julgenud midagi sellist veel kõva häälega välja öelda, ent siis juhtus minuga midagi, mis mulle selleks julgust andis. Nimelt sain ma ühe sürreaalse kogemuse osaliseks. Oluline on, et see kogemus oli kollektiivne. Ja see põrmustas meist enamiku enesekindluse. Nimelt ühel heal päeval avastasin ma ennast tänu vimkasid visata armastavatele sõpradele yoni-massaaži koolituselt. Selguse huvides mainin, et Sõnnile lisaks on minu teiseks tähemärgiks skeptik, mis tähendab, et olen kõikvõimalikesse tantra-mantra-vuuduu-umbluu kogunemistesse ja koolitustesse alati eelarvamustega suhtunud. 

Koolituse sisu ja olemust ma ei hakka siinkohal lahkama. Märksõna abil leiavad kõik huvilised sellekohase info veebist ise üles, aga kui sellest siiski lühikene kokkuvõte teha, siis oli koolituse sisu järgmine: kui alustada tasakaalupaist ja lõpetada klassikaga, siis on sinu partneril lootust kogeda mikrokosmilise orbiidi orgasmi. Iseenesest on see üsna ohtlik, sest suurepärase koolitaja sõnul (kes muide oli naine) pidid siis varbaküüned küljest lendama. Arvatavasti vähemalt mikrokosmosesse…

Kui te nüüd eelneva lõigu ja guugeldamise põhjal arvate, et nimetatud koolitus seisnes ainult selles, kuidas kümme meest õlitasid ja mudisid mitu tundi entusiastlikult laual lebavaid silikoonihunnikuid, millest mõni nägi välja kui Madame Tussauds’ muuseumi tagatubadest pärit säästu-Rihanna, siis te eksite. Tegelikult said meie seltskonnast isegi kõige enesekindlamad ja teadlikumad mehed aru, et nad ei teadnud tegelikult naistest pooltki, mida nad arvasid teadvat.

Ja ma ei räägi siin ainult seksist. Tõsi, magamistuba on suhte vundament, kuid et see ühe terve ja kauakestva suhte jaoks piisavalt tugev saaks, tuleb kõigepealt tähelepanu pöörata hoopis teistele asjaoludele. 

Julgen arvata, et peale seda veidi vastuolulist koolitust on meie sinimustvalgel planeedil mõni mees rohkem, kes juba natukene naistest üht-teist teab. Mitte et see koolitus oleks meid üleöö nägijateks teinud…

Ma julgen arvata, et peale koolitust on meie planeedil mõni mees rohkem, kes teab nüüd, et:

Kui süda on näljas, siis söövad kõik naised isukalt ka kõige läbipaistvamaid valesid. Aga valeta naisele üks kord ja peale seda ei võta ta ühtki sinu sõna enam iial tõsiselt. 

Kui sõnade teemadel jätkata, siis me arvame, et te mäletate. Mäletate iga viimast kui pisikest sõnakõlksu, mida meie – mehed – teile halvasti oleme öelnud. Ja sõnu ei saa me tagasi võtta. Järeldus: enne mõtle, siis ütle. Mitte nagu üks tõsielusarja kangelane, kes teatas, et ära mõtle, kohe ütle. Kontekst küll teine, aga mõte jääb.

Osa teist on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Osa hoopis seiklushimust ja teadmisjanust. Vahetevahel olete te printsessid, keda tuleb päästa. Aga siis jällegi printsessid, kes hävitavad halva ja päästavad ise printsi. Ja nii mõnigi kord olete just teie see tass kanget kohvi, mis raputab meid – mehi – klaariks end odavast veinist purju joonud maailmast. 

Ükski naine ei taha tegelikult olla kellelegi „mõnikord”. 

Teile tuleb pöörata tähelepanu, teid tuleb ära kuulata ja teie päeva ilusaks muutmiseks piisab tihtipeale mõnest imepisikesest žestist. Ole ainult mees ja tunne see hetk ära ning leia see žest, mis mõjub.

Naise südame võitmiseks kehtib kõigest kolm reeglit. Paraku ei tea keegi, millised need täpselt on, aga päris lõpetuseks nii meestele kui naistele, kes vastassugupoole arvamusi enda kohta pelgavad ning seetõttu muret ja ebakindlust tunnevad – ole nii, nagu sul kõige mugavam on. Ole kummaline. Kui tahad, ole veider. Kui vaja, siis ka vastuoluline. Ole sina ise. Ära tee väljagi, mis teised arvavad. Ainult nii tekib sinu ellu see inimene, kes sinna päriselt kuuluma peab. 

 

Lauri Räpp on raamatu “See ei ole minu Kuuba” autor ja kolumnist
Ilmunud ajakirjas Buduaar