TRIIN KAOTAB KAALU: pikk tee on veel ees, mis kestab terve ülejäänud elu

1 kommentaar
TRIIN KAOTAB KAALU: pikk tee on veel ees, mis kestab terve ülejäänud elu

Sügisesed tervitused!   Minu kaalulangetusprojekti algusest on nüüdseks möödas 7 kuud. Umbes viis kuud saan veel enda kogemusi ja mõtteid Buduaari lugejatega jagada, aga pärast seda jätkan teekonda juba iseseisvalt. Minu eluviis ja harjumused on rohkem kui poole aastaga kardinaalselt muutunud. Ka ellusuhtumine ei ole enam ennastsalgav, vaid pigem elujaatav ja tänaseks päevaks on kadunud masendus, mida tundsin enda keha pärast. Ainuke stress ja surve, mida tunnen ongi seotud sellega, et kaalunumber langeb endiselt aeglaselt ja mõnikord lausa seisab. Samal ajal rõõmustas mind väga viimane mõõtmine Kristeliga, kus kõik ülejäänud numbrid rääkisid selgelt, et ma teen ikkagi õiget asja. 

Sügisesed tervitused!

Minu kaalulangetusprojekti algusest on nüüdseks möödas seitse kuud. Umbes viis kuud saan veel enda kogemusi ja mõtteid Buduaari lugejatega jagada, aga pärast seda jätkan teekonda juba iseseisvalt. Minu eluviis ja harjumused on rohkem kui poole aastaga kardinaalselt muutunud. Ka ellusuhtumine ei ole enam ennastsalgav, vaid pigem elujaatav ja tänaseks päevaks on kadunud masendus, mida oma keha pärast tundsin. Ainuke stress ja surve, mida tunnen, ongi seotud sellega, et kaalunumber langeb endiselt aeglaselt ja mõnikord lausa seisab. Samal ajal rõõmustas mind väga viimane mõõtmine Kristeliga, kus kõik ülejäänud numbrid rääkisid selgelt, et ma teen ikkagi õiget asja. 

Mis loom on IntervallVentti?

Millest me Kristeli, minu treeneriga, viimasel kohtumisel rääkisime? Seadsime eesmärgiks, et külastan nüüdsest regulaarsemalt rühmatrenne ning proovin ära kõik erinevad ja leian enda jaoks sellise, kus võiksin hakata korra nädalas käima. Praegu tundub, et olen oma rühmatrenni hirmust üle saanud ja juba nii mõneski käinud. Osadest rühmatreeningutest olen teile juba varem pajatanud (nagu näiteks SaunaYoga, StripAerobic, AquaPump), aga räägin lähemalt veel kahest uuest, mida viimati külastasin. Korralikult higistama pani selline trenn nagu IntervallVentti. Põhimõtteliselt on tegemist intervalltreeninguga, kus suuremalt jaolt tehakse harjutusi oma keha raskustega, aga ka väikeste lisaraskustega. Toimub intensiivne harjutuste tegemine, trenni alguses hüpeldakse end soojaks ja lõpus tehakse venitus ning rahustava hingamise saatel lõdvestus. Iga harjutus kestab 40 sekundit ja seejärel on 20sekundiline puhkepaus, mis möödub tegelikult suhteliselt ruttu, sest kõigepealt hingeldad ja võtad end kokku ning jõuad kiirelt higi pühkida ja lonksu vett juua, kui juba läheb järgmine harjutus edasi. Soovitan kindlasti, sest see treenib ka võhma ning kaasatud on kõik keha lihased. Minul ajas trenn muidugi pulsi lakke ja võttis higi ikka täiega lahti, aga samal ajal ei olnud ükski harjutus ületamatu. Seetõttu võib IntervallVenttisse tulla ka algaja. Trenn toimub esmaspäeviti algusega kell 17.30. Treeneriks Lauri Birkan.

Appi, ma kardan teiste ees tantsida!

Teine trenn oli hoopis teist masti. Kartsin seda tegelikult väga, sest ma ei ole kunagi ennast eriliseks tantsijaks pidanud, olgugi et rütmikas ladinapärane muusika on mulle alati meeldinud. Nagu te arugi võite saada, siis käisin oma elu esimeses zumbas. Meritoni suur saal oli naisi täis, treener Jorge Hinojosa saabudes tekkis mul aga kerge ärevus ning plaan üldse ära joosta, sest kohale jõudis reaalsus, et ma pean päriselt teiste silme all tantsima hakkama. Aga olin juba koha sisse seadnud ning otsustasin ikkagi vaadata, mis saama hakkab. Treener pani ladinarütmid käima ning alustasime lihtsamate sammukombinatsioonide ning liigutustega. Mõnus muusika viis minema minu hirmud ja tundsin end järjest vabamalt. Trenn oli tantsuline, nõksutati puusi ja koormust said nii jalad, käed kui ka kõhulihased. Kui ma veel mõned korrad zumbatamas käiksin, siis jääksid ilmselt sammud ja liigutused ka pähe ning ma ei tunneks end enam nii saamatult kui esimeses trennis, aga kindlasti tahan ära märkida, et kombinatsioonid ei olnud sugugi keerulised. Keegi viltu ei vaata ja näpuga ei näita. Tantsides unustad päevamured ja lõdvestud. Jorge Hinojosa eestvedamisel saab zumbat Meritonis nautida teisipäeva, kolmapäeva, reede ja pühapäeva õhtuti. Olgu siia juurde veel öeldud, et Jorge näol on tegemist mehega, kes on sündinud Ecuadoris, aga elab juba üle kümne aasta Eestis. Seega lõunaameerikalikku särtsu jagub sellesse trenni küllaga!

Trennirutiin tänasel päeval

Kui ma kaht eelpool kirjeldatud rühmatrenni võrdlema peaks, siis ütleksin, et IntervallVentti on rohkem minu tass teed, aga võib-olla ma pean endale veidi aega andma ja harjuma tantsulise trenniga. Mulle lihtsalt tohutult meeldib selline trenn, kus on reaalselt raske ja ma tunnen, kuidas lihased tahaksid alla anda ning harjutuse lõpus on selline tunne, et enam küll ei jaksa, kuid siis panen ikka täie rauaga edasi. Praeguseks on trennirutiin kujunenud välja nii, et käin kahel korral nädalas jõutrenni tegemas, korra nädalas kardioseadmetel ja ühe korra proovin ka õues joosta. Mingiks eriliseks jooksjaks ma ennast tegelikult ei nimetaks. See, et olen suutnud hakata 10kilomeetriseid ringe sörkima, ei tee minust veel superjooksjat ja oma nõrkade põlvede tõttu pean ilmselt jooksmist rahulikumalt võtma. Seda enam, et ilmad lähevad järjest külmemaks ning tervist tuleb hoida. Kõigele eelnevale lisaks peaksin oma nädalasse mahutama edaspidi ka ühe mõnusa rühmatrenni. Lemmiku otsingud on alles pooleli. Kindlasti tahan proovida neid n-ö punaseid trenne nagu BodyPump ja BodyCombat, aga miks mitte ka pilatest. Talvehooajal tahan raudselt hakata korra nädalas ujumas käima.

Numbritest

Kaal liigub endiselt väga aeglases tempos, aga vähemalt on number ikkagi languses. Kaalunumbrist tähtsamaks pean rasvaprotsendi edukat kahanemist ja tegelikult ka ümbermõõtude vähenemist. Üle pika aja on teatud kehaosades hakanud midagi toimuma ning keha võtab iga kuuga järjest paremat kuju. Minu treener Kristel, kellega koos igal kuul mõõtmise teeme, pidas viimasel kohtumisel kaalunumbrist olulisemaks aga hoopis seda, et rasvaprotsent on jälle vähenenud ning paranenud on minu puhkeoleku pulss. Lisaks nendele numbritele, mida teie tabelist näete, mõõdame me alati minu vererõhku ja pulssi ning Kristel küsib iga kord, mis hinde annaksin oma enesetundele. Kui esimestel kordadel panin 10pallisüsteemis enesetundele hindeks 1, siis tänaseks on see tõusnud 5 peale. Ehk siis ma ei ole enam õnnetu, aga rõõmust täiesti lakke ka ei hüppa, sest pikk tee on veel ees, mis kestab ilmselt terve mu ülejäänud elu. Viimase mõõtmise tulemused on niisiis teie ees: 

Selliste numbritega tänase postituse lõpetangi. Kui teil on küsimusi teemadel, millest ma ei ole piisavalt kirjutanud, siis palun postitage need kommentaariumisse. Ma ei ole üldse kade info jagamisega. Samal ajal on igati teretulnud ka teie konstruktiivne kriitika ja nõuanded. 

Kõike kaunist soovides!

Triin