MIS ON KÕIGE ERILISEM ASI, mida Hendrik Toompere jr söönud on?

Hendriku lavastatud ja tema enda näitlejatööga täiustatud ingliskeelne monotükk „Soolo”, mis räägib rikkast gurmaanist, kes sööb kunstiteoseid, on viinud teda esinema Jerevani, Katmandusse, Luxembourgi, Brüsselisse, New Yorki, Ulaanbaatarisse, Londonisse ja äsja ka Moskvasse.

Millest ajendatuna „Soolo” lavastus sündis?

Idee sündis mu sõbra Ervin Õunapuu peas. Ta nägi ühel hetkel, et jumal on põhimõtteliselt söödav kraam. Ma üldiselt jagan seda seisukohta. Kui jumal midagi head inimestele tegi, siis tegi ta neile võime luua midagi sellist, mis on söödav ehk siis naudingut ja mõnu pakkuv. Sellest mõnust tulevad ka vaimsed naudingud. Elu mõte on hästi elada.

Sinu esimene toit, mida tegema õppisid?

Imelik on mõelda, aga esimese toidu tegin nii: maal vanaema keetis seale kartuleid suures potis, mina pidin siis taburetil pliidi ääres seisma ja suure kulbiga aeg-ajalt neid segama. Mäletan, et viskasin kanamuna sinna. Kui liiga pikalt kees, siis oli kollase serv sinine. Aga kui kees neli minutit ja 53 sekundit, oli see just see, mis meeldis – keskelt kollane, kergelt voolav.

Kui sageli armastad südamega köögis toimetada? 

Varem, kui lapsed kodus olid, siis iga päev, aga nüüd on asi hullemaks läinud. Teen mingi prae moodi asja ja ikka magustoidu ka, aga üliväikestes kogustes, sest oleme naisega kahekesi ja kass tellib täiesti süsteemivälise menüü.

Toiduaine, ilma milleta sa köögis hakkama ei saa?

Vist on see või. Või muudab isegi nässuläinud road heaks ja maitsvaks. Või on geenius.

Mis toitu pere või sõbrad sul kõige sagedamini teha paluvad, kui teavad, et sa köögis toimetad?

Ükskõik mis lambaroad ja tegelikult ka loomaliha ja muidugi ka kana ja siga. Ühesõnaga kõik, aga eriti tellitakse lasanjet ja boeuf bourguignon’i ja lõhet suitsuahjus. Ühesõnaga sellist, mis valmib silme all.

Kui Jamie oleks sinu kokk üheks õhtuks, siis mida paluksid tal valmistada?

Midagi kalast, näiteks soolamantlis meriahvenat. Ma noorena ei osanud kala valmistada, nüüd saan heast kokast aimu, kui pakub head kala.

Kõige erilisem asi, mida oled söönud?

Lapsena sõin oinamune. Mäletan, et kõik täiskasvanud ümberringi ohkisid ja ahkisid, aga mulle oli see lihtsalt munašnitsel. See emotsioon, mis ümberringi oli, tekitaski erakordsuse.

Kas igatsed mõnda põnevat toidukohta või söögikohalahendust, millest Eestis on puudus?

Kunagi Kreekas, teeäärses kõrtsis sain lihtsa talupojasupi. Hall vesi ja turritav kont väljas. Maitses imeliselt. Sellist ülirustikaalset toidukohta ma igatsen.

Soovitused romantiliseks õhtusöögiks?

Gorgonzola- ja mascarpone-juust, Barolo vein, suitsuseakülg, õhukeselt lõigatud, ja mesine melon. Hiljem külm viin. Veel hiljem – sidrunivesi.

Mis või milline on sinu lemmik…

…köögitarvik?

Nuga.

…köök?

Elus tuli.

…magustoit?

Šokolaad ja toorjuust vaarikatega.

…hellitustoit?

Kanapuljong.

…kokaraamat?

„Rahvaste toite” – Salme Masso

…köögivili?

Porgand.

…hommikusöök?

Kiluleib 4,5-minuti munaga, hapupiim oliiviõliga.

Artikkel ilmus ajakirja Jamie oktoober-november 2015 numbris.