Kristi: kipume tegelikult kõndimise tähtsust unustama…

50 kommentaari
Kristi: kipume tegelikult kõndimise tähtsust unustama…

  Olen ka varem oma kirjutistes maininud, et liikumine on saanud minu jaoks väga-väga nauditavaks ja nüüd, kui kevad on käes ning õues juba mõnusalt soe, on minu nädalates lisaks CitySpa rühmatreeningutele ka vähemalt üks välitreening – kõndimine! Ja see ei ole mingi lihtsalt jalutamine, vaid siiski tõsine treening korralikus treeningriietuses ning pulssi jälgides, et tehtavast maksimum saada.
 

Olen ka varem oma kirjutistes maininud, et liikumine on saanud minu jaoks väga-väga nauditavaks ja nüüd, kui kevad on käes ning õues juba mõnusalt soe, on minu nädalates lisaks CitySpa rühmatreeningutele ka vähemalt üks välitreening – kõndimine! Ja see ei ole mingi lihtsalt jalutamine, vaid siiski tõsine treening korralikus treeningriietuses ning pulssi jälgides, et tehtavast maksimum saada.

Ei tule vist üllatusena, kuid tean omast käest, et kipume tegelikult kõndimise tähtsust unustama ning kiire elutempo tõttu valime kiiremaid ja mugavamaid liikumisviise. Mitte küll alati, aga siiski… Mind aga paneb rõõmustama, et olen eesmärgipärase kõndimise enda jaoks taas avastanud ning motiveeriv on seegi, et käies ju tegelikult treenime tervikuna kogu organismi – lihaskonda, põletame rasva, kulutame kaloreid ning kõigele lisaks mõjub käimine suurepäraselt südamelihastele.

Lähen korra ajas talveperioodi tagasi, mil ma paksu lumega ja rohkete vammustega kõndimas käisin. See oli omaette kogemus ja kindlasti mitte kerge variant treeninguks. Esiteks tegid liikumise raskeks ilmastikuolud, teiseks aga paksud riided ning ka minu tunduvalt suurem kehakaal, väiksem treenitus ja vastupidavus. Tagantjärgi imestan oma vaprust..

Nüüd aga, kui võrdlen talveajaga oma käimistiiru (tempot, vastupidavust, distantsi), siis täna suudan ma pikkuselt sama distantsi läbida ajaliselt poole kiiremini ning kõndida seetõttu distantsi topelt. Esimesel korral tundus, et kell valetab või midagi on valesti, aga kui ka teisel ja kolmandal korral samasuguste tulemusteni jõudsin, siis sain kinnitust, et olen füüsiliselt edusamme teinud ja „asi” on hoopis treenituses ning see tunne on hea ja vägagi motiveeriv.

Käimisele lisaks on mul õnnestunud ka ühel korral sel kevadel jalgrattaga sõita ja mulle tuli täielikult üllatuseks, et olin järgmisel päeval peaaegu nagu puuhobune – kangete jalgadega. On ju teada, et rattasõit tugevdab eeskätt sääre-, reie- ja tuharalihaseid ja ilmselt pingutasin pisut üle. Kuid see, mida näitas pulsikell sõidujärgselt, meeldis mulle küll – miinus 430 kcal (tundub, et see info peab paika, et tunniajase rattasõidu ajal kulutab meie organism keskmiselt 4- 6 kcal 1 kg kohta).

5. mail oli mul võimalus saada osa minu personaaltreeneri Monica Lauri juhendamisel esimesest BootCamp treeningust. AGA.. mõningatel juhtudel lihtsalt tuleb teha valikud ja kui need puudutavad lähedasi, siis muutub koheselt ka treeningsõltuvus ning võrratuna tunduv pakkumine teisejärguliseks. Nii siis paraku läks, et esimesest BootCamp´ist jäin ma ilma, aga  ei tasu kurvastada, sest terve suve jooksul, kõikidel neljapäevadel on võimalus BootCamp´ist siiski osa saada – kõigil huvilistel! 

Mis aga on BootCamp, mina seda varem näiteks ei teadnud. Jagan! Monica Lauri: „BootCamp treening on inspireeritud militaarsest treeningust – harjutused on intensiivsed ja annavad võimaluse ennast korralikult proovile panna. Iga treenija saab harjutusi tehes lähtuda enda kehalisest vormist, kuid liiga kergesti ei lasta kellelgi alla anda – treeningu lõpus võib Sul olla tühjakspigistatud sidruni tunne! Treeningus saavad hea koormuse nii suured lihasgrupid kui ka lülisammast toetavad väiksemad lihased ning kerelihased, vahepeal tehtavad kardioharjutused arendavad südame vastupidavust.“ Leian, et väga huvitav ja mingil hetkel jagan oma muljeid BootCamp´ist.

Kaal: 73 kg

Heade soovidega, Kristi