KRISTI PÄEVIK: Minu neljakuune

Minu neljakuune

Laps vajab ema ja isa hoolt sünnist saati. Vahel ei anna laps oma vanematele minutitki puhkust ja ema ja isa panevad  koos  kogu oma energia võsukese eest hoolitsemisele.
Harjumuspäraselt ootame, et meie rasketele pingutustele vastatakse
vähemalt naeratusega. Tuleb aeg, kui mõistad, et laps ei pruugi aga sulle tehtud töö eest muud kosta kui suure valju kisaga.
Mina ei ole oodanud lapse pilgust muidu suurt tänamist. Küll aga ühe järjekordse magamata öö järel talle otsa vaadates mõistsin, et tehku mis ta tahab, ikkagi on ta meeletult kallis ja armas mulle.
Laps on tänaseks üle nelja kuu vana. Öeldakse, et 4-6 elukuu on imeline aeg: beebi reageerib tavaliselt igale kõnetajale laia ja särava naeratusega.

Ongi kättejõudnud aeg, mil last enam üksi hetkeksi jätta ei saa. Väikseke hakkab usinasti erinevaid variante leidma, kuidas edasi liikuda - algul pööramisega ja hiljem roomamisega.
Minu meelest on kõige mõnusam see, et laps hakkab sulle vastu suhtlema.
Täna siis õppisime a-tähte hääldama. Häälitseb tema aaaaaaa ja siis mina
vastu. Laps püüab mind jäljendada. Kombib oma kätega mu nägu ja avastab
kogu aeg maailma.
Laps areneb kiiresti ja mina aina kiidan teda. Armas on näha, et ta ise on
ka õnnelik, kui midagi uut avastab.

Ootan väga kommentaare, kuidas teie neljakuused arenevad?

Kiku