Kristi päevik: Õhumull…..?

Lapse esimene elukuu on nüüd juba möödas. Kõik, mis tundus alguses nii uus, on tänaseks harjumuspäraseks saanud. Ja nüüd tunnetad eriti hästi seda, kui kiiresti aeg möödub.
Laps on toonud nii palju positiivseid emotsioone meie ellu, kuid seda kõike saadavad ka väikesed mured. Meie olime suures hädas oma beebi söötmisega. Laps sai ilusti piima kätte ja
sõi mõnuga nii palju, et suurem osa tuli pärast söömist uuesti suu kaudu välja. See oli päris märg vaatepilt- nii mina, laps kui ka kõik riided olid piimast märjad. Kuigi tean, et enamus beebisid uinuvad mõnuga rinda imedes, siis minul ei õnnestu siiani last magama sööta. Rinna otsas ta küll uinub, kuid 5 minutit peale söömist ärkab taas, et üleliigne piim välja lasta. Peale seda järgneb krooksu ootamine.
Esimesel kuul olen ma palju uut õppinud. Üks nendest asjadest on beebide krooksutamine. Mina, kui esmakordne lapsevanem, ei teadnud enne, millal ja kuidas krooksu oodatakse. Imestan siiani, et miks sünnitusmajas ei vaevuta pühendada igale värskele perele pool tundi, et seletada ja õpetada elementaarseid probleeme ennetama.
See väike õhumull aitab lapsel magusalt magada ja vanematel rahus puhata. Meil on vedanud,sest õhumull tuleb ilusti välja ja gaasihädade kallal väikene ei kannata. Seega ööd mööduvad meil nututa. Kuid samas ei saa ma öelda, et magan öösel magusat und. Kui saaks, siis võtaks küll ühe täispika öö. Aga tean, et beebi on väike ja reaalselt ei saa see unistus nii pea täituda. 
Õnneks iga väsimus kaob, kui vaatad oma lapse poole ja tunned, kui kallis ta sulle on. See tunne annab juurde väga palju energiat. Viimasel ajal on lapse öised unetunnid veninud päris pikaks. Viis tundi magamist on tõeline kingitus. Pikk uni aga tulebki siis, kui kõht on täis ja seedimine korras.