Ma ei loobu trennist

Liikumine on minu igapäevaelus alati väga tähtsal kohal olnud. Olen juba väiksest peale harrastanud tantsimist ning sellest on saanud üks osa minu elust. Millised võimalused on rasedal trenni tegemiseks?

Liikumine on minu igapäevaelus alati väga tähtsal kohal olnud. Olen juba väiksest peale harrastanud tantsimist ning sellest on saanud üks osa minu elust. Millised võimalused on rasedal trenni tegemiseks?
Raseduse esimese kolme kuu jooksul tasub oma keha hoida, sest käsil on nii öelda ohtlik perjood, kuna sel ajal võib kergesti toimuda raseduse katkemine. Minu naistearst ütles mulle koha alguses, et ma ei loobuks trennist. Rase
võiks hoiduda rattasõidust ja ratsustamisest. Mina jätkasin oma tantsutrenne ja ka esinemisi (olin sel ajal tantsutrupis Egoiste). Liikudes tundsin end hästi. Millegiga üle ka ei pingutanud.
Teisel trimestril pidin kõhu kasvamise pärast lavalolemisest loobuma (samuti ei läinud paljud pluusid enam rinnast kinni :). Panin suuremat rõhku kõndimisele ja ujumisele. Olen alati halb ujuja olnud. Võtsin endale eesmärgid parandada oma oskusi vees. Premeerisin end sooja mullivanniga.
Jalutasin peaaegu iga päev. Tundus kuidagi loogiline, et mul on vaja värsket õhku hingata ja see teeb vaid head beebile samuti.Suvel kui ilmad on soojad, olen palju jalutanud rannas ja karastanud end meres. Tõeliselt mõnus on lainetes hullata ja samas
jalalihaseid treenida. Midagi halba ju kõhule teha vees ei saa, kuid samas liigutavad end kõik lihased.
Kolmandast trimestrist alates olen harrastanud ka massaazi. Kuigi paljud keelavad rasedatel seda harrastada, siis mina tundsin teisiti. Tai massaazis
oled sa pikali ja su lihaseid venitatakse. Kuna mul selg valutas tihti, siis sain palju abi just M.I. massaazikoolis lõõgastumisel. Sealne massöör on tipptasemel spetsialist. Tema õpetas mulle palju uusi nippe kuidas rasedus
paremini kulgeks.Kolmandal trimestril läksin ka võimlema. Pean tunnistama, et sõna võimlemine tundub mulle väga kohmakana. Tegemist oli siis nii öelda rasedate võimlemisega ja samal ajal vesteldi asjakohastel teemadel. Interneti
võib leida palju kohti, kus saab end teiste punniskõhtudega vabamalt tunda. Mina eelistasin ülle Liivamäe loenguid. Seal siis jagati tarka nõu, kuidas rasedus võimalikult looduslähedaselt läbida. Ehk siis mida eelistada tavaapteegi tablettidele ja kuidas kõik vajalikud vitamiinid kätte saada teisel moel. Kuna mu beebi alati põksis terve võimlemise aja, siis uskusin, et talle mu tegevus meeldib.
Kuna olen piisavalt aktiivne olnud terve raseduse aja, siis pole mul tekkinud ka paistetusi. Väga vähe on turseid olnud jalgadel, kuid samas võibolla ma kujutan seda ette, sest tõesti ma kurta ei saa.
Nüüd kui mul viimane rasedsunädal käsil, soovitas ämmaemand harrastada minu jaoks ebatavalisi asju, et beebi kiiremini ilmavalgust näha tahaks. Seega olevat hea hüppamine ja kükitamine. Olen seda terve päeva ka teinud :)
Lõpetuseks soovitas arst veel paar pokaali zampust juua, et see mu mõtteid ja lihaseid lõdvestaks- seega lähen nüüd ennast märjukesega premeerima ja loodan, et mu kallis laps end liiga mugavalt mu kõhtu pole seadnud ja mõistab, et peagi on aeg tegutsema hakata.
Ootan väga meie esimest kohtumist.