Kas sinu laps on kiusupunn?

Kas sinu laps on kiusupunn?

Ükski lapsevanem ei soovi kuulda oma lapse kohta, et ta on riiukukk ja kipub teisi lapsi norima ja kiusama. Aga kui su tütar või poeg satub pidevalt mänguväljakul, lasteaias või koolis pahandustesse, on väga oluline, et üritad selle probleemi juurteni jõuda.

Ükski lapsevanem ei soovi kuulda oma lapse kohta, et ta on riiukukk ja kipub teisi lapsi norima ja kiusama. Aga kui su tütar või poeg satub pidevalt mänguväljakul, lasteaias või koolis pahandustesse, on väga oluline, et üritad selle probleemi juurteni jõuda.

Esiteks tuleks kuulata, mida su lapse ja tema käitumise kohta räägitakse ning üritada seda mõista. Samas tuleks hoiduda igasugustest su last märgistavatest väljenditest (a la su laps on kogu rühma halvim laps), vaid pigem välja selgitada, mis mingis olukorras täpselt juhtus ja kuidas keegi käitus.

Hea oleks ka meeles pidada, et lapse riiakas käitumine on märk mingist sügavamast probleemist. Ta võib end tunda haavatavana, ohustatuna, ebakindlana, vihasena või üksikuna. Või on tal käsil mingi eluetapp, mis paneb ta tundma nagu ta ei omaks enam mingit kontrolli. Et oma last aidata, tuleks:

1. Teha talle selgeks, et tüli norimine ja kaklemine ei ole teie perekonnas ja ühiskonnas vastuvõetav.

2. Aidata tal leida uusi viise oma kurjuse, agressiivsuse ja vihaga või üksindusega hakkama saamiseks. Ning samuti õpetada talle, kuidas lahendada eriarvamusi ja tülisid ilma vägivaldsete sõnade ja tegudeta.

3. Uut käitumist temaga harjutada päris olukordades.

4. Sidet peaks hoidma ka oma lapse kasvataja või õpetajaga, kes saaks samu õpetusi talle ka koolis/lasteaias jagada. Ning samas näidata oma lapsele, et ka väljaspool kodu on olemas inimesi, kes teda aidata saavad ja kelle poole pöörduda võib.

5. Olla ise eeskujuks – teod räägivad enam kui sõnad. Kui järjepidevalt räägid oma lapsele, kuidas ta peaks käituma, samas aga ise teed risti vastupidi, ei maksaks imestada kui ta õppust ei võta. Veel tuleks jälgida, et keegi teine (vennad-õed või teised lapsed) ei julgustaks su last ebameeldivalt käituma.

Lõpetuseks – mitte kunagi ära ise lapsi kiusa, ei füüsiliselt ega ka verbaalselt. Kasuta mittefüüsilisi järjepidevaid meetodeid tagamaks distsipliini. Kui laps teeb midagi valesti ei tohiks mingil juhul ta peale karjuda, teda lüüa või naeruvääristada. See võib talle tuua hingelisi arme, mida hiljem on raske parandada.

 

Buduaar.ee