Spordiarst Leena Annus: lapsevanemad pingutavad laste treenimisega üle

Buduaar uuris mainekalt spordiarstilt Leena Annuselt, kuidas on Eesti laste tervis.
Nii nagu paljudes teistes riikides, esineb ka Eesti laste- ja noortespordis laste ülekoormamist. Kahjuks on seda probleemi meil väga vähe käsitletud, rohkem on juttu olnud liikumis- ja rahavaegusest. Kuid arstidel on mure suur, sest ülekoormatud lapsed on haiged lapsed. Sagedamini vaimselt väsinud, pea- või kõhu- või kanna- või põlvevalude käes kannatavad väikesed inimesed. Minu vastuvõtul käinud 88 kaheksa-aastasest poisist olen andnud soovituse vähendada koormust 43-le, 209 üheksa-aastasest poisist 82-le. Oma lapsi mitmekülgselt arendada soovivad lapsevanemad lihtsalt pingutavad organiseerimisega üle. Või ei suuda nad olla nõuandjaks mõistlike valikute tegemisel lapse uudishimust innustatud soovide täitmisel. Näiteks üheksa-aastane poiss käib neli korda nädalas ujumistreeningul, kolm korda jalgpallitreeningul, lisaks veel üldarendav treening, muusikakool ja laulukoor ja nädalavahetustel võistlused või isaga sportimine.

Millised spordilapsed on ületreenimise riskigrupis? 
Ülekoormuse võib saada ükskõik mis spordiala treeniv laps. Enam on ohustatud edukusele, saavutustele ja võitudele orienteeritud perede lapsed. Ja kui poisid või tüdrukud tahavad olla head lapsed oma vanematele, siis püüavad nad kiituse ja tunnustuse saamiseks nii mis jaksavad. Ei ole vahet, kas võitja või kaotaja: võitjatele lisandub võitmise kohustus ja kaotajaid nörritab kaotuse kibedus. Sage suur vaimne ja füüsiline koormus ning vähene puhkeaeg, lisaks tihti esinevad toitumisvead viivadki ülekoormuseni, haigestumiseni, vigastuseni ja pettumuseni spordis. 
Ülekoormust soodustab ka vale treeningmetoodika, mis eirab kasvava organismi eripärasid ja indiviidi võimeid ja tervist.

Kuidas treenida lapsi nii, et ei tuleks ülekoormust?
Kui sportlikuks eesmärgiks ei ole tippsport, siis eelkoolieas pärast lasteaias veedetud pikka päeva ei ole vaja trenni või õigemini dressuuri läbi viia. Hea oleks, kui lapsed saaks mängida koos vanematega hoovis, metsas, vees, lumes, sõita jalgrattal jne, kusjuures isaga koos mängimine tundub lastele turvalisem. Lastele peab olema tagatud igakülgne ohutus ja täiskasvanu järelevalve ka siis, kui vanemad ei jaksa lastega kõike kaasa teha. Väikelastel juhtub kõige sagedamini raskeid peatraumasid, seetõttu peab eelkõige kaitsma pead.
Kui lapsevanemad võtavad endale vastutuse ja leides, et lapses on küllalt sära ja hakkamist tippsporti jõudmiseks, tuleb mõnedel esteetilistel spordialadel alustada ettevalmistust juba väga varakult, nelja-viieaastaselt. Eelkoolieas ja nooremas koolieas sportimine peab olema lõbus ja mänguline, nii et rõõm liikumisest kestaks täiskasvanueani. Töö tegemist ja valu kannatamist väiksena ei tohi lapssportlastelt nõuda – see viib sageli ülekoormuseni.
Ülekoormust on kahjuks sageli raske ära tunda. Pealegi ei teki ülekoormus järsku, vaid hiilib nädalate, kuude või isegi aastatega. Sagedasemad tundemärgid on: kergesti erutuv laps ärritub üha kergemini, loium laps väsib rohkem. Lapsed nutavad rohkem. Tekivad või ägenevad tahtmatud lisaliigutused ehk tikid. Tekivad unehäired, isu muutused. Lapsed hakkavad kaebama valusid, mistõttu tuleb käia arstide vastuvõttudel. Sageneb haigestumine ja haigused kulgevad raskemini. Normaalse kehamassiindeksiga (KMI) lastel KMI langeb. Vereanalüüs näitab kehvveresust. Juba üksik tundemärk ülaltoodust võib väljendada ülekoormust.
Kui palju treeninguid pärast lasteaeda või koolipäeva võiks lapsel olla, oleneb lapse vaimsest ja füüsilisest arengust. Kuid keskmiselt kaks-kolm mängulist 30–45 min treeningut ei tohiks kellelegi liig olla. Lisaks muidugi lapsele omane igapäevane vaba liikumine vähemalt üks tund. Soovitan enne regulaarsete treeningutega alustamist pidada nõu oma perearsti või tervisehäirega lapse puhul eriarstiga.

Laste- ja noortespordi väärtustest arsti pilgu läbi

• Liikumine on iga lapse loomulik vajadus ja täiskasvanud peavad võimaldama selle vajaduse rahuldamise.
• Liikumisharjumuse saab laps kodust kaasa.
• Sport on lapse ja noore oma asi. Ta ei spordi emale, isale, treenerile või spordiklubile.
• Sportimisel peab olema tagatud lapse ja noore füüsiline ja vaimne heaolu.
• Lastesport peab põhinema mängul, mängurõõmul ja tahtmisel mängida.
• Laste- ja noortespordi peamised eesmärgid on tervise tugevdamine ning kehaliste ja vaimsete võimete arendamine, mitte võit ja võidu saavutamine.
• Lapse ja noorena saavutatud võidud ei ole määravaks tippsporti jõudmisel.
• Lapsed ei ole väikesemõõtmelised täiskasvanud. Täiskasvanud sportlastele mõeldud treeningplaanide ja -vahendite kasutamine võib põhjustada kasvavas organismis tervisehäireid.
• Laste- ja noortespordis peab arvestama erinevustega noorte füüsilise, vaimse ja sotsiaalse küpsemise arengutempos.

Nõuanded lapsevanematele

• Julgusta last liikuma ja sportima.
• Kui mängid koos lapsega, ära muuda mängu treeninguks. Innusta teda lõbutsema. Rõõmuga kordab laps oma tegevust ja nii ta arenebki.
• Aita valida lapsele kodu lähedale meeldiv trenn.
• Võistlustegevuses toeta last lihtsalt oma vaikiva kohalolekuga:
ära õpeta treenerit, ära halvusta vastast, võistkonnakaaslast või kohtunikku.
• Ära häbista last tehtud vigade ja kaotuste pärast, vaid leia alati midagi positiivset, mis innustaks jätkama.
• Püüa lapsele selgitada, et osavõtt on tähtsam kui võit.
• Jälgi, et treeningud oleksid lapsele ea- ja jõukohased. Liigsed koormused põhjustavad kroonilisi traumasid ja haigestumisi ning pettumist spordis.
• Vajadusel aita lapsel vahetada võistkonda, treenerit või spordiala.
• Õpeta last oma tervise eest hoolt kandma: haigena, vigastusega või pärast haigust paranemisperioodil ei treenita ja võistelda.
• Ole teadlik lapse tervisenäitajatest ja pea nõu arstiga.
• Hoolitse, et trennis käiva ja kasvava lapse toit oleks küllaldane ja täisväärtuslik, uneaeg 9–10 tundi, et riided ja jalanõud vastaksid spordiala eripäradele ja ilmastikule ning laps kannaks sportimisel vajalikke kaitsevahendeid.
• Ole eeskujuks hügieeninõuete täitmise ja tervislike eluviiside poolest.