Tervisepomm võilill ootab korjamist

Kas teadsid, et levinum söögilill maailmas on võilill? Seesama tüütu, meil enamasti umbrohuks peetav, kollaseõiline lill, millest lapsena pärga punusid ning, mis koledasti käsi määrib.

Tegelikult on sel sitkel lillel väga head raviomadused, sest ta sisaldab rikkalikult mineraalaineid ning kõlbab muide väga hästi ka toidulauale.

Ära siis tõtta kohe esimesi lillenupse aiamurust välja juurima ning komposti viskama, sest võid seda taime ka märksa paremini ära kasutada.

Nagu juba öeldud kätkeb võilill endas külluslikult mineraalaineid: rauda, kaltsiumi, fosforit, eriti ohtralt mangaani ning A-vitamiini ning oma mikroelementide rohkuselt ületab võilill ükskõik millise teise köögivilja.
Miks mitte sellest vitaalsusest osa saada?

Ergutus organismile
Võilille heade raviomaduste loetelu on pikk: ta puhastab verd, vähendab kolesterooli ja aneemiat ning kahandab verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu. Reguleerib veresuhkru taset ning soodustab neerude ja maksa tööd, korrastab seedimist, ergutab sapieritust, on hea kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule. Tal on ka kasvajaid pidurdav toime.
Mõrkjas võilillepiim, mis jääb kätele pärast lille noppimist, on ainulaadne, sest stimuleerides mao- ja soolenäärmete tegevust, soodustab ta samas ka toidu paremat seedimist. Seetõttu soovitatakse võilillest valmistatud ravitõmmiseid näiteks sapi- ja neerukivitõve haigetele ning kuna taimel on soolasid väljutav toime, siis ka reuma ja podagra raviks.
Neil, kes kimpus kõhukinnisuse ja vähesest maomahlast tingitud hädadega, tasuks enne sööki manustada peenestatud juurepuru ja juua klaas vett peale. See sobib ka neile, keda vaevab sapipõis, verenõrkus, kõhukinnisus või väsimus.
Diabeetikud leiavad abi õievartest, mida peaks sööma värskelt alustades päevas ühest varrest kuni kümne õievarreni päevas. 
Toorest võilillest pressitud mahl aga sobib kõigile kevadest kurnatuile toonikuks, kuna sisaldab palju A-, B-, ja D-vitamiini, aga ka kaltsiumit, fosforit, magneesiumi, rauda ja kaaliumit.

Vitamiinisüst võilillesalatist
Noored võilillelehed, mis siin-seal muru seest välja turritavad, on aga parim kevadine salatimaterjal. Söögipoolise otsingul järgi reeglit, et kõige tervistavamad on nooremad ja värskemad lilled ning eelista just varjulistes kohtades kasvavaid taimi, sest neil on mahedam maitse.
Tõhusa vitamiinilaadungi valmistamiseks vajad vaid sada grammi noori võilillelehti, rohelist sibulat, peterselli, veidi tilli, taimeõli, soola.
Pärast pooletunnist võilillelehtede leotamist külmas vees, haki need, sega õliga ja maitsesta soolaga. Mõru maitset pole vaja peljata, sest see kaob vees ära ning kui soovid einet põnevamaks muuta võib salatile lisada teisi köögiande või ka näiteks kodujuustu või maitsestamata jogurtit,
Ka võilille kollaseid õielehti võib rohelistesse salatitesse lisada. Või siis uuenda oma menüüd peenestatud võilillelehtedega külmkastmetes või kasuta lehti einevõileiva katmisel.
Sarnaselt spinati ja nõgesega passib võilill suurepäraselt ka hautistesse, suppidesse ja miks mitte ka pannkoogitaignasse. Keetes võilille puhkemata õienupukesi väheses soolakas vees, mekivad need nagu keedetud rooskapsas.

Maitsev kui mesi
Suvel leia aega korjata võililleõisi ning valmista neist siirupit ehk võilillemett, mille magus mekk on eriti mokkamööda lastele.
Maitseomadustelt ei jää võilillemesi millegi poolest alla ehtsale meele, kuid on näiteks neeruhaigetele sobivam kui tavaline mesi.
Siirupi valmistamiseks võta umbes kaheksa kuni kümme peotäit võililleõisi, mis keeda pooleteise liitri veega. Kui tahad silmatorkavalt ilusa värviga mett, lõika õietagune roheline nutt ära, sest see annab meele rohekat värvust ning vähendab võilillele omast kibedust.
Maitse andmiseks lisa mustsõstra- ja kirsilehti, vaniljekaunu ning lase siirupil kaane all ööpäev seista.
Seejärel kurna vedelik, pressi õitest välja kogu vesi, lisa oma äranägemise järgi suhkrut, pool kooritud sidrunit ning lase vedelik uuesti nõrgal tulel keema.
Kahe tunni pärast valmib siirup, mida serveeri kohupiima, pannkooki, röstitud saia või jäätise juurde ning eriti mõnus on seda lisada enne magamaminekut soojale piimale.

/Anu Villmann/