Väikesed nostalgilised hetked

\"imageManager_197128\"Kindlasti on kõigi elus asju, mis tuletavad midagi või kedagi meelde ning tekitavad meis nostalgilisi hetki. Tuleb meelde kõik vana ja ammu ununenud ning meenuvad tunded, mida tundsime. Mis on aga peamised asjad, mis kutsuvad inimeses esile nostalgia?

\"imageManager_197128\"Kindlasti on kõigi elus asju, mis tuletavad midagi või kedagi meelde ning tekitavad meis nostalgilisi hetki. Tuleb meelde kõik vana ja ammu ununenud ning meenuvad tunded, mida tundsime. Mis on aga peamised asjad, mis kutsuvad inimeses esile nostalgia?

Päevik –  kindlasti oli igal tüdrukul kunagi päevik, kuhu sai kirjutatud oma tunnetest, mõttetest ning muudest salajastest asjadest. Päevikuga sai jagatud oma esimest suurt armastust ning ka valu, mis tavaliselt esimeste suurte tunnetega kaasneb. Päevikusse sai kirjutada oma esimesest suudlusest, teades, et päevik ei mõista kunagi hukka. Tema vaid kuulas ning elas vaikselt igale murele ja rõõmule kaasa. Kellel oli päevikuks paks kõvade kaantega raamat ja kellel pehmete kaantega vihik, kuid ühtemoodi armsad olid ilmselt mõlemad. Päevikul oli alati aega ja tahtmist Sind ära kuulata. Tal ei olnud kunagi kiire. Ilmselt nii mõnedki valusad ja õnnelikud mälestused on leidnud end päevikulehtedelt. Tagantjärele on muidugi imelik oma kunagisi mõtteid ja tundeid lugeda. See, mis noorena valu või rõõmu valmistas, tundub nüüd naljakana. Kuid ometi on nii mõnus vahel oma vana armas päevik kätte võtta ning seda sirvida. Tuletada meelde ammu ununenud aegu ja neid uuesti läbi elada. Tunda end taas selle väikse tüdrukuna, kes oma tunded paberile kirja pani.

Laul – ilmselt on meil kõigil olemas laul, mis tuletab meelde mingit kindlat ajahetke, mille meenutamine tekitab meis nostalgilisi tundeid. Võibolla just selle laulu ajal toimus Sinu esimene aeglane tants posiga, suudlesid esimest korda või hoopis midagi muud. Näiteks üks minu noormeestest oli hästi musikaalne ja talle meeldis tihtipeale mulle viiulil Elton Johni lugu „Can you feel the love tonight” mängida. Selle loo kuulmine toob mulle alati tema ja meie koosveedetud aja meelde. Kindlasti on meil kõigil olemas selline väike meenutus, mis tuleb meelde just üht teatud lugu kuulates. Kas pole vahel tore seesama lugu mängima panna ning tuletada meelde neid aeg, mis juba möödas on, aga ometi meile alatiseks meelde jäävad?

Pildid – palju on Sinu pildialbumis pilte, mida sageli vaatad? Enamus meist ilmutab pildid ära, vaatab need korra läbi, paneb albumisse ja sinna nad siis ununevadki. Kuniks keegi küsib, et kas tohib Su pildialbumit vaadata ja siis järsku avastad, et kui vahvad pildid Sul kõik olemas on ja millised mälestused ununenud on. Leian, et ühtegi pilti ei tohiks ära visata, sest iga pilt on üks mälestus, väike meenutus olnust ning kui ära visata kasvõi üksainus väike pilt, heidad samas minema ka ühe mälestuse. Mis sest, et pilt meenutab midagi kurba või midagi sellist, millele sa parem ei mõtleks. Äkki kunagi vanaduses on just hea seda pilti vaadata ja mõelda, kui hästi kurbusega toime tulid. Kõik pildid peaks olema ühtviisi hinnalised.

Kirjad – usun, et igaühe kapisahtlis leidub vanu kirju, mida armastame vahel välja võtta ja lugeda. Mulle ja mu sõbrannale meeldis nooruses üksteisele kirjutada, sest siis sai kirjutada sellest, millest rääkida ei julgenud ja kirjutada oli tore. Need kirjad on meil seniajani alles ja väga-väga kallid ning armsad. Vahel on tore need välja võtta, uuesti läbi lugeda ja meenutada, millised mured ja rõõmud tol ajal olid. Kirjadega on sama nagu piltidega. Iga kiri on üks väike mälestus, mis soojendab hinge, paneb meid unustama argipäeva ja meenutama olnud aegu.

Riided – kas ka Sul on noorusest alles mingi riideese, mida Sa mitte mingil juhul ära ei viska? Olgu selleks siis lapsepõlves kantud pluus voi lõpuballil seljas olnud kleit. Kallis ja hinnaline on selline riideese mõlemal juhul. Vahel kappi koristades satud sellele esemele, naeratad endamisi ja paned korralikult kappi tagasi, sest kohe mitte kuidagi ei suuda armast asja ära visata. Mis sest, et enam selga ei lähe, omaette väärtus on riietusese ikkagi.

Ehted –  kas kannad mõnda ehet ainult sellepärast, et see on armas ja sa ei raatsi seda kuidagi kandmata jätta? Olen näinud nii mõnelgi kaelaketi otsas sõrmust, kelle kallis inimene on kinkinud ja kuna sõrmus sõrme ei sobi või ei mahu, siis kantaksegi seda keti otsas, kuna see nii hinnaline on. Paljudel on kodus mitmeid ja mitmeid kaelakette, kuid kantakse ikka ühte, seda kõige armsamat. Mis sest, et teised näiteks hinnalt väärtuslikumad või hoopis ilusamad on. Hinnaliseks võib keti hoopis kinkija või mingi mälestus teha. Tihtipeale ongi sellised ketid meile palju-palju kallimad, kuid teised ilma mälestuseta.

Kindlasti on meil kõigil omad asjad, mis kutsuvad meis esile nostalgilisi hetki ning meenutusi minevikust. See ei pruugi sugugi olla midagi eelpool nimetatust, see võib olla midagi hoopis muud. See võib olla just Sinu jaoks midagi erilist, mis teiste jaoks jälle nii eriline ei olegi. Ehk, kallis lugeja, jagad seda ka teistega?

Anneli Allikas