Reklaam sulgub sekundi pärast

Karusnahk

Meie põhjamaa talved on teadagi vahel nii külmad, et kui ikka kuhjaga miinuskraade viskab, oleks eriti mõnus suur kasukas selga ajada ja ennast külmast mitte häirida lasta. Karusnaha kasutamine on olnud ajalooliselt üks levinumaid viise end külma eest kaitsta. Lisaks sellele on tegemist moetööstuse ühe lemmikuga ja kellele ei meeldiks stiilne välja näha. /Tekst: Ave Lepik/

Meie põhjamaa talved on teadagi vahel nii külmad, et kui ikka kuhjaga miinuskraade viskab, oleks eriti mõnus suur kasukas selga ajada ja ennast külmast mitte häirida lasta. Karusnaha kasutamine on olnud ajalooliselt üks levinumaid viise end külma eest kaitsta. Lisaks sellele on tegemist moetööstuse ühe lemmikuga ja kellele ei meeldiks stiilne välja näha. Samas aga tõstavad aeg-ajalt pead ehtsa karusnaha kasutamise vastased aktivistid, kelle jaoks praktilisus ja ilu ei kaalu üles piina, mida loomad võivad kogeda.

Karusnahkseteks riietusesemeteks loetakse neid, mille puhul on kas täielikult või osaliselt kasutatud mõne looma karvkatet. Palju vaieldakse selle üle, millal karusnahka esimest korda riietusena kasutati. Karusnahk on üks vanimaid riide vorme, mida ei kasuta ainult põhjamaa inimesed, tegelikult see sai alguse hoopis Aafrikast, kus juba inimese eellased kasutasid tapetud ja söödud looma karvkatet ka enda katmiseks. Aja jooksul hakati seda kõige esimeseks peetavat materjali kasutama ka lisaks riietusele keha kaunistusena.

Vastuolulises lääne ühiskonnas kantakse karusnahka pigem lähtuvalt moest. Praktilisus on enamasti tagaplaanil, sest otsest vajadust väga sooja riietuseseme järgi on vaid vähestes riikides. Paljud näevadki karusnahas luksust, sest olgem ausad, päris ehtsast karusnahast kasukad on enamusele siiski mõeldamatult kallid. Samas on järjest rohkem ka kuulsaid ja rikkaid inimesi, kes loobuvad karusnaha kandmisest eetiliste tõekspidamiste tõttu.

Siiski võib suhteliselt kindlalt väita, et mõnda karusnahast või nahast riietuseset kasutatakse igas riigis. Karusnahk on eriti populaarne külmematest riikides, sest need hoiavad suurepäraselt sooja. Näiteks kasutavad eskimod suuremas osas oma riietuse juures karusnahka. Samuti on karusnahk osa traditsioonilisest riietusest ka Venemaal, Skandinaavias ja Jaapanis. Tänapäeval on karusnahast pigem just talveriided, näiteks kasukad ja mantli voodrid.


Karusnaha „allikad”

Levinumad loomad, kelle karvkatet kasutatakse, on näiteks rebane, hunt, jänes, naarits, kobras, hermeliin, saarmas, pesukaru, tšintšilja, hüljes, mäger, ilves.
Enamus tööstuses kasutatavast ehtsast karvkattest saadakse loomadelt, keda kasvatatakse kindla eesmärgiga spetsiaalsetes farmides. Palju loomi aga, nt eriti kobras ja hüljes, kütitakse loodusest vaid nende karvkatte pärast.
Et saavutada veelgi silmapaistvam tulemus, värvitakse tihti loomade karvkatet ning kujundatakse muster, kõigi loomaliikide puhul seda küll siiski ei tehta. Sageli kasutatakse kaitsevärvides eksootiliste loomade nahka vöödes, alternatiivselt jäetakse ka karusnahk originaalsesse värvi ja mustriga. Levinud on ka karusnaha maha pügamine, et imiteerida pehmet sametist riiet. Värvimine aga toob kaasa ohu, et tegelikult kasutatakse kasuka puhul hoopis mõne teise, odavama looma karvkatet. Suurem oht on eelkõige Aasias, kus kasutatakse näiteks kodukasside ja -koerte karvkatet - neile pannakse silt külge, et on tegemist koiotti, hundi või ilvesega.

Karunaha kasutamise vastased kampaaniad
Nagu mainitud, ei vasta ehtsa karusnaha kasutamine järjest inimeste eetilistele tõekspidamistele. Karusnahavastaste kampaaniate kõrgajaks võib lugeda 1980ndaid ja 1990nadaid, kui ka suur hulk kuulsusi hakkas sellel teemal sõna võtma ja aktiviste toetama.
Loomade õiguste toetajad ja aktivistid on vastu metsikust loodusest loomade kinnipüüdmisele ja tapmisele, samuti ka loomafarmide elukate vangistuses-hoidmise ja tapmise vastu. Väidetakse, et lõksud, mis on piinarikkad, kuid mitte-surmavad, on paigutatud juhuslikult ning seetõttu satub lõksudesse ka mitte tahetud liike, kaasa arvatud koduloomi. Samuti väidavad aktivistid, et elu loomakasvatusfarmis on julm, sest loomulikud käitumis-ja eluviisid on piiratud ning suremisviisid võivad olla piinarikkad ja pikendatud.
Mõned loomade heaolu eest seisvad grupid on seganud moedemonstratsioone protestidega, teised aga sponsoreerivad moešõusid, kus kasutatakse kunstkarusnahka või alternatiivseid materjale karusnahale. Märkimisväärselt suur hulk kuulsusi ja disainereid on toetanud selliseid anti-karusnaha kampaaniaid. Mõned näited: Stella McCartney, Polo Ralph Lauren, Charlize Theron, Sarah Jessica Parker, Gisele Bundchen, Natali Portman, Tyra Banks, Pamela Anderson, Pink, Sophie Ellis Bextor. Samuti on ka firmasid, kes ei poolda ehtsa karusnaha kasutamist: Adidas, Nike, Reebok, Next.
 
/Tekst: Ave Lepik/