Sille lugu: ka sinu lähedane võib osutuda perverdiks!

Minu vend Raiko, kes on minust kaks aastat noorem, on alati olnud mu laste lemmikonu. Kui Raiko külla tuleb, on lapsed nii õnnelikud, sest onul on alati mingi väike kingitus tagataskus.  Ta on sõbralik ja soe inimene, aga...

Pool aastat tagasi sain ma kohutavale saladusele jälile. Nimelt tunnistas mu vend, et talle meeldivad väikesed lapsed. Ja mitte niisama ei meeldi, vaid tal on seksuaalne tõmme nende poole. See kõik on nii vastik, et ma ei taha sellele mõeldagi, ometigi pean selle endast välja saama.

Asi tuli välja suhteliselt ebamugaval ja vastikul viisil. Olime  ema sünnipäevalauas ja ema juures on kitsas ning kohti laua ümber vähe. Minu 9-aastane poeg istus koogisöömise ajal onu sülle. Ja pärast seda täiesti juhuslikult peatus mu pilk oma vennal, kelle pükstes midagi punnitas. Eks te teate ise, mis see oli. Mul oli kohe mingi paha eelaimus ja see jäi mind väga piinama.  Tegin temaga sellest juttu ja küsisin, et kas see, mida ma nägin, oli see, mida ma kahtlustan. Raiko tunnistas üles, et teatud asjad tekitavad temas erektsiooni.  Appi, ainuüksi see mõte ajas mu iiveldama. Ma olen kuulnud sellistest meestest, aga et mu oma vend võiks olla üks sellistest, see oli liiga valus tõde, millega silmitsi seista. Esimese asjana hakkasin ma lihtsalt nutma ja siis teda taguma ja peksma. Ta seisis nagu jahukott ja lasi mul end tümitada. Ta ütles, et tunneb, end halvasti, et mulle haiget tegi, aga et egoistlikult mõeldes on ta õnnelik, et see asi lõpuks välja tuli. Ta polnud oma nn haigusest mitte kellelegi rääkinud ja vajas väga seda, et keegi ta ära kuulaks. Me rääkisime mitu tundi ja nutsime koos.  Pärast seda rääkis ta oma tunnetest ja õnneks selgus, et mu vend ei ole siiski mingi lapsepilastaja ja ta peab väga suurt sisemist võitlust oma ihadega.

Raiko vandus mulle, et ta ei puutu mitte kunagi minu lapsi ja et ta pole ka ühtegi teist last kunagi puutunud ega tee seda, aga ta ei saavat sinna midagi parata, et mingisugused mõtted või tunded teda erutavad.  Ta ütles, et ta teeb väga palju tööd iseendaga, et nendest ihadest võitu saada ja kohati on sellest ka kasu, sest tal on elus perioode, kus näiteks mitu kuud ei tule tal ükski selleteemaline soov ega mõte pähe. Aga siis on jälle mingi väike tagasilöök, pärast mida ta taas endaga tõsiselt tegelema hakkab. Nii juba ligi kümme aastat. Raiko on maha matnud kõik pereloomise mõtted, sest ta teab, et tema haige saladus võib välja tulla või veel hullem, kuidagi aktiveeruda. Kuskile arsti poole tal polnud julgust pöörduda. Tal on hea töökoht, palju edukaid ja tuntud sõpru-tuttavaid ja väliselt ilus elu ning ainuüksi mõte, et keegi võiks tema saladusest teada saada, hirmutab teda piisavalt palju, et mitte minna arsti juurde, ja et ka mitte puutuda reaalses elus ühtegi last. Ma olin esimene inimene, kes kümne aasta jooksul teda piinavast haigusest teada sai.

Kuidas see kõik algas, seda Raiko ei oskagi täpselt öelda. Ühel päeval aastaid tagasi lihtsalt avastas, et selline teema pakub huvi. Nagu ta ise ütles, siis see huvi tekkis tänu meediale, kus sellistest meestest juttu on olnud. Ja puhtalt uudishimust heitis ta pilgu mõnele sellisele veebilehele. Nii huvi süvenes ja nagu ta mulle kinnitas, siis sellega tema huvi ongi piirdunud. Ehk siis mõnikord vaatab mõnda sellist veebilehte.

Kuna see on teema, mille mõistmiseks mul mõistust napib, siis ma tahtsin ikka väga kindel olla, et mu vend räägib tõtt.  Kujutage ette, ma läksin isegi kaardimoori juurde, et  saada vastust, kas mu vend räägib tõtt. Kaardimoor kinnitas, et Raiko mõtted on mustad, aga südametunnistus puhas. Ja ta ütles mulle veel ühe lohutava lause - su vend võitleb kõvasti, et sellest haigusest paraneda ja ta võidab selle.

Ka mina näen, et Raiko näeb ka ise vaeva, et end sellest terveks ravida. Ta ütleb, et minul on olnud suur roll selles ja olen olnud tema tervendaja. Võib-olla on mul tõesti oma osa, sest ma viisin ta kokku ühe vaimse õpetajaga, kes õpetas Raikot mediteerima. Nüüd on ta sellest vaimustunud. Ta on muutunud väga vaimseks, mediteerib mitu korda päevas. Tema enda väitel on see olukorda palju parandanud ja kui ta mediteerib, siis ta leiab sisemise rahu ja tasakaalu. Alates sellest päevast, mil ta esimest korda mediteeris, ei ole olnud enam kordagi neid ihasid ega mõtteid peas. Ja nii see on olnud juba viis kuud. Lisaks suutsin ma ta ikkagi nii kaugele viia, et ta läks nüüd ka teraapiasse. Valik langes holistilise teraapia kasuks ning eesmäk on enda sees need põhjused üles leida, mis seda hälvet aktiveerivad ja holistiline teraapia tegeleb just selliste asjadega.

Ma väga loodan, et ta saab terveks. Sest see mõte ja teadmine, et see väike tore poiss, kellega ma koos üles kasvanud olen, kes oli palju aastaid mu parim sõber (ja tegelikult on vist seda mu hinges ka praegu),  on tegelikult ebatervete huvidega pervert, on mulle lihtsalt nii vastuvõetamatu. Sellest on saanud ka minu võitlus.

Inimesed, palun vaadake avatud silmadega ja terava pilguga ringi ja aidake neid inimesi, kes teie ümber on ja kellel on pahed või ihad, millega nad salamisi võitlevad. Ärge keerake neile selga! Seda teevad niigi 99% inimestest. Narkomaanid, vargad, pedofiilid - võõras inimene neid ei aita, ainus abi saab tulla lähedastelt. Just see nn saladuse paljastamine ja oma probleemi tunnistamine on ju esimene samm tervenemise poole. Ma aitan oma venda, olen kasvõi lõpuni tema kõrval, hoolitsen, et ta oleks terve ja õnnelik ning mis peamine, kui ma poleks seda avastanud, võib-olla oleks mu vend ihade ohvrina teinud mõne teo, mida pole võimalik muuta ega tagasi võtta. Ainuüksi see risk, et mõni laps oleks võinud pilastatud saada, väärib seda pühendumust, mida ma sellesse venna tervendamise projekti panen. Ja nagu ma juba ütlesin - ma võitlen õnneliku lõpuni!  

Olge kõik tublid ja õnnelikud!

Buduaarile Sillelt