Frederico: miks naised kiirustavad ja kõik ära rikuvad?

71 kommentaar
Frederico: miks naised kiirustavad ja kõik ära rikuvad?

Kas olete kunagi mõelnud, et miks küll see mees mind ei taha, et kõik nagu peaks klappima. Ma olen ilus, tark ja osav, aga ta ikka ei võta mind ära ja ei tee ettepanekut kasvõi proovida kooselu ühe katuse all?

Kas olete kunagi mõelnud, et miks küll see mees mind ei taha, et kõik nagu peaks klappima. Ma olen ilus, tark ja osav, aga ta ikka ei võta mind ära ja ei tee ettepanekut kasvõi proovida kooselu ühe katuse all?

See, kuidas üks suhe naise ja mehe vahel algab, on vist kõigile tuttav tunne. Kõik peaks tulema nagu loomulikult, et mees kingib naisele lilli, viib ta välja – kinno, teatrisse ja kutsub ka endale külla, et olla koos, sest kaua sa ikka tahad seal väljas konutada.

On ainult mitu aga, mis paratamatult tekitab küsimusi. Miks hakkavad naised kompama mehe lahkuse piirimaid, et osta näiteks mulle see ja teine, ja rääkima, et teised mehed teevad oma tüdruksõpradele muudkui kingitusi jne.
Kui sa jätad sellele kapriisile reageerimata, vaadatakse sind kui egoisti, kes mõtelb ainult endast, kuid tegelikult see nii ei ole. Olen natuurilt lahke mees ja mulle absoluutselt ei tekita probleemi oma kallimat millegi heaga üllatada, kuid kallikesed – iga asi omal ajal. Mulle jääb kohe selline lüpsilehma tunne ja hinges ma mõtlen, et miks nii, et miks ta ei tee seda diplomaatilisemalt ja ei serveeri seda läbi lillede, et tal on midagi vaja?
Loomulikult ei ole kõik naised sellised, kuid meie maailm toodab järjest juurde materiaalseid inimesi, ja olgem ausad, neid kalkuleerijaid on nii naiste kui ka meeste seas küll ja enam.
Lisaks eelnevale, mida ma nimetaks ahistamiseks, võiks ära mainida ka tõsiasja, et paljud naised hakkavad kohe peale esimest või siis teist tutvumiskuud rääkima sellest, et nad tahavad lapsi saada. Mille peale mina ütlen, et vaat kui tore soov, kuid mina küll esimese poole aasta jooksul ei mõtle selliste asjade peale. Ja kui planeeritakse juba lapsi, siis kohe järgmisena tuleb päevakorda abielu ja ühise pere loomine.
Minu arvates on seda kõike liiga palju, eriti kui selliseid plaane tehakse ajal, kui ei tunta teineteist rohkem kui kuus kuud.

Kõige selle taustal naised lihtsalt hirmutavad mehed ära, sest mehe mõttemaailm on natuke teistlaadi kui naistel. Kindlasti on olemas mehepoegi, kes kohe naise mõttest kinni haaravad ja kohe peret looma kukuvad, kuid uskuge mind, enamus siiski sellised ei ole. Kõik, mis algab kiirelt, võib ka sama kiirelt lõppeda…

Selle jaoks, et alustada kooselu ja vaadata ühise tuleviku peale, on eelduseks, et olete mõlemad sotsiaalselt küpsed. Intellektuaalne tase võiks ka jääda samale levelile, sest te ju ei taha, et mees või siis naine ei mõista teid elementaarsetes asjades. Et sellest kõigest aru saada, kulub mõnel paar päeva, mõnel paar kuud, kuid pool aastat loob selge kuvandi.

Miks ma seda kõike toonitan? Kui me räägime lühiajalisest suhtest, kus prioriteediks mõlemale poolele on füüsiliste vajaduste rahuldamine, jääb see pikk demagoogia tahaplaanile. Kuid loomuses me ju ei taha hüpata ühest voodist teise, omamata selget eesmärki.

Teie sisetunne on kõige parem indikaator, mis ütleb teile kohe, et kas see mees või naine on see õige, kellega jääte kauemaks või koguni heidate õnnelikult paari.

Arvan, et üks perspektiivikas suhe ei saa alata jonnimise ja pealekäimisega, et ma tahan seda ja toda ja tagatipuks altari ette. Olgem tasakaalukad ja mõistlikud ja uskuge asjaolu, et iga mehe jaoks on olemas võti, et avada ta hing ja loomus.
 

 

Üle pika aja jälle kirjutamislainel olnud Frederico