Dr Martin Adamson: rasvtõbi võib olla elukestev probleem

Dr Martin Adamson: rasvtõbi võib olla elukestev probleem

Bariaatria- ja kõhuseina rekonstruktiivkirurg dr Martin Adamsonil on hea meel, et inimeste haigusteadlikkus rasvtõve osas on suurenenud ning tõuseb veelgi. Ta nendib, et viimase paari-kolmekümne aastaga on rasvtõve esinemissagedus kogu maailmas kasvanud, ka Eestis on ülekaalulist elanikkonda ligi 20% ja see on tinginud bariaatrilise kirurgia võidukäigu. “Me näeme aasta-aastalt taoliste operatsioonide arvu tõusu. See on tänane trend,” ütleb ta.

Arusaam rasvtõve olemusest on ajas muutunud

Dr Adamson toob välja, et praegu vaadatakse rasvtõbe kui üht kroonilist haigust, mis võib olla elukestev probleem ja vajada korduvat kirurgilist sekkumist.
“Kui aastal 2004 Eestis bariaatrilise kirurgiaga alustati, siis loodeti, et üks bariaatriline manipulatsioon lahendab kaaluprobleemi terveks eluks, aga see ei pruugi nii olla. Patsient võib vajada elu jooksul mitmeid bariaatrilisi operatsioone. Näiteks, kui esimene operatsioon tehakse naisele 20-aastaselt ja seejärel sünnitab ta kolm last, siis 35-aastaselt võib tekkida vajadus järgmise operatsiooni järele. Kordusoperatsioone tehakse praegu üha rohkem, peamiseks põhjuseks see, et rasvtõbi oma olemuselt on krooniline haigus,” selgitab ta.
Teine põhjusena toob ta välja, et kui nende operatsioonidega Eestis algust tehti, siis ei olnud taolisi tugisüsteeme nagu täna. Üks trendidest ongi see, et patsiendi jälgimine on muutunud kordades tõhusamaks. “Temaga tegeleb kirurg, toitumisnõustaja, psühhiaater ja sisuliselt pakutaksegi talle elukestvat kliendituge – patsient saab alati kliinikusse pöörduda! Me soovitamegi alati juba esimese kuu möödudes kliinikule teada anda, kui kehakaalu langus ei ole küllaldane. Tihti piisab vaid konsultatsioonist, et anda täiendavaid soovitusi,” räägib Dr Adamson.
Teine trend on post-bariaatrilised operatsioonid ja üldine teadlikkuse kasv. Haigusteadlikkus rasvtõve osas on suurenenud ja tõuseb veelgi. Patsiendid oskavad vastuvõtul küsida erinevate operatsioonimeetodite kohta, nad uurivad, kuidas need mõjutavad kõrgvererõhutõbe või diabeedi raviskeemi.

Kirurgi poole pöördutakse, kui omal käel kaalulangetus tulemusi ei anna

Dr Adamson tõdeb, et paraku siiamaani arvab 2/3 inimestest, et füüsilise aktiivsuse tõstmine on tõhusam kui bariaatriline kirurgia. Tegelikkuses see nii ei ole.
“Oleme harjunud, et kui inimene on kaalus juurde võtnud, tuleb tal selle nimel tööd teha, et hakata alla võtma. Aga kui see mingil põhjusel tulemusi ei anna ja kehamassiindeks on kriitilisel piiril (35-40) või üle selle ning lisandub mõni kaasuv haigus nagu diabeet või kõrgvererõhutõbi, siis tasuks kindlasti kaaluda kirurgilist sekkumist,” paneb ta südamele.

Pärast operatsiooni muutub nii mõndagi

Dr Adamson sõnab, et kõige enam tuntakse hirmu enne operatsioonile minekut lõtvunud naha tõttu, mis erinevates nahapiirkondades umbes 50% juhtudest ka tekib. Üha rohkem küsitakse pärast bariaatrilist operatsiooni post-bariaatriliste operatsioonide kohta, mis puudutavad lõtvunud naha eemaldamist kõhu-, reie- ja õlavarrepiirkonnast. Nõudlus sellise kirurgia järele on samuti aasta-aastalt suurenenud.
“Umbes pooltel patsientidest tekib probleem, kuid korrigeerivale operatsioonile tulevad neist umbes kolmandik, kes leiavad, et see nende elukvaliteeti mõjutab. Vitamiinide edaspidine tarvitamine on bypassi puhul hädavajalik, kuna operatsioon toob kaasa teatud toitainete imendumise probleemi,” ütleb ta.
Muuta tuleb pärast operatsiooni ka elustiili. Dr Adamson selgitab, et nii nagu kõigi bariaatriliste operatsioonide puhul – hästi väikesed toidukogused ja sagedamini, alkoholi minimaalselt, kuna organism seda ei kannata ja inimene jääb kiiresti purju. “Aga meie toitumisnõustaja annab alati ka abistavad nõuanded kaasa. Ja veel - vältida tuleks rasestumist poolteist aastat peale operatsiooni,” loetleb ta.
Mõnel juhul siiski operatsiooni teha ei saagi. Kõikide bariaatriliste operatsioonide puhul on vastunäidustuseks alkoholisõltuvus. Sagedastele alkoholi tarvitajatele ei sobi bypass tüüpi operatsioonid. Mini-bypassi ja mao vertikaalse resektsiooni ehk sleeve puhul võib  vastunäidustuseks olla reflukshaigus, mille peamiseks väljenduseks on kõrvetised ja sel juhul eelistame mõnd teist operatsioonitehnikat. “Abita me kedagi ei jäta, kõigile ja kõigele leidub sobiv lahendus,” rahustab dr Adamson.