KÕIK TUNDED ON LUBATUD: mida teha, kui viha võtab silme eest mustaks?

-
Foto: Karen Härms

Monika Kuzmina

Meile kõigile meeldib olla inimeste seltsis, kes on rõõmsatujulised, lahked, positiivsed, energilised, sõbralikud. Ent paratamatult kogeme ka teistsuguseid tundeid, mis ei pruugi olla kuigi meeldivad ei inimesele endale ega teistele tema ümber. Sealjuures toonitavad psühholoogid, et kõiki tundeid tuleb tunda, mitte neid maha suruda.
Emotsionaalsete konfliktide ennetamise ja nendega toimetulemise võtmeks peetakse aga oskust juhtida just selliseid tundeid, mis ei too kellelegi mingit kasu.

Emotsioonide uurija Paul Ekman tegi juba 1970. aastatel oma mahuka rahvusvahelise uurimistöö põhjal järelduse, et eksisteerib kuus põhiemotsiooni, mis on omased enamikele inimestest olenemata kultuurist – nendeks on kurbus, rõõm, üllatus, vastikus, hirm ja viha. Need on tunded, mida kõik inimesed kogevad ja väljendavad üsnagi sarnaselt. Üht baasemotsiooni – viha – kiputakse aga sageli endasse jätma, kuna see pole sotsiaalselt kuigi aktsepteeritud. Psühholoog Toivo Niiberg sõnab oma raamatus „Ela ja küsi!“, et emotsioonide mahasurumine leiti olevat põhjuslik faktor vähi kujunemisel. Samas raamatus annab Niiberg ka soovitusi, kuidas oma vihaga edasiviivalt toime tulla.

• Arenda oma eneseteadvust. Kõigepealt tunne oma viha ära ning siis otsusta, et sa kontrollid seda. Kui tead, missugused olukorrad, tunded ja mõtted sinus viha vallandavad, on sul kergem oma viha kontrollida.

• Hoidu vihasena ennast õigustamast ja viha õilistamast. Varem või hiljem oled sunnitud seda teguviisi niikuinii kahetsema.

• Näita vastaspoolele ühemõtteliselt, et oled ärritunud.

• Vaata oma vastasele kindlalt silma ja kõnele temaga väga valjusti, aga selgelt (ära karju!).

• Väldi solvavaid väljendeid.

• Ära tee kedagi maatasa teiste ees, vaid püüa seda teha neljasilmavestluses.

• Põgene. Kui tunned, et su viha paisub kellegi vastu vägivaldseks, eemaldu temast võimalikult kiiresti ja kaugele.

Ära kuula tema palveid ega lepitusi, vaid põgene. Lahku ruumist ja hinga sügavalt sisse.

• Rääkimine. Leia hea kuulaja või sõber, kes on sind nõus lõpuni kuulama.

• Vaimne tegevus. Kuula muusikat, loe köitvat raamatut, vaata loodusfilmi, lahenda ristsõnu, sudokut jne. „Mina loen Murphy seadusi, kust saab peaaegu alati lohutust ning isegi mõne hea toimetulekuretsepti. Vahel aitab ka luuletuse loomine või oma negatiivsest tundest kirjutamine paberile või arvutis,“ annab Niiberg hüva nõu.