Reklaam sulgub sekundi pärast

Pere ja kodu

toob sinuni Pegu

Kuidas taltsutada “väikest närilist”?

Kuigi hammustamine on ebainimlik ja loomalik, on see täiesti normaalne agressiivne ilming. Vähesed emad, kes imetavad oma lapsi kauem kui kuus kuud, pääsevad beebi hambajälgedest. Kui aga hammustamine muutub tõsiseks probleemiks, tuleb sellele kiiresti lahendus leida.

Kuigi hammustamine on ebainimlik ja loomalik, on see täiesti normaalne agressiivne ilming. Vähesed emad, kes imetavad oma lapsi kauem kui kuus kuud, pääsevad beebi hambajälgedest. Kui aga hammustamine muutub tõsiseks probleemiks, tuleb sellele kiiresti lahendus leida.

Väikelapsed hammustavad katsetamiseks - nad avastavad maailma ja testivad teiste reaktsiooni, kuid ka vihast, fustratsioonist ja siis, kui tunnevad, et neid ähvardatakse. Kuna mudilaste suhtlemisoskus ei ole veel piisavalt arenenud, pakub hammustamine neile võimaluse oma reaktsiooni näidata.

Kahjuks toob hammustada saamine ohvrites välja nende halvima külje - ja sageli on nendeks lapse vanemad. Lapsed, kes on tuntud kui potentsiaalsed hammustajad, on sageli põlu all. Neid ei kutsuta mängima ja mõnel neist palutakse isegi lahkuda lasteaiast. Seega on hammustamine kindlasti käitumisviis, millele peaksite nii kiiresti kui võimalik lõpu tegema.

Väikestel lastel on lõualihastes rohkem jõudu kui kätes, nii et valu võib olla tõsine. Valu ja lisanduv alandus, et keegi sind oma lõunasöögiks peab, ajab vanematel sageli kopsu üle maksa. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas väikest närilist peatada:

* Öelge teraval, tähelepanu püüdval toonil: " Ei!", millele järgneb tõsine "Ei hammusta!" kohe, kui teid hammustatakse või näete, et laps hakkab kedagi hammustama. Võite lisada ka: "Me ei hammusta, ei löö ega rebi. Palun kasuta sõnu!"

* Pöörake tähelepanu inimesele, keda hammustati. Kui laps hammustab tähelepanu püüdmiseks, näeb ta peagi, et agressiivse käitumisega ta soovitud tulemust ei saavuta.

* Ärge naerge. Ja ärge kunagi rääkige: "See oli nii naljakas, kui Mari hammustas...."

* Eemaldage hammustaja teiste seltskonnast. Meenutage talle, et oma viha ja frustatsiooni väljendamiseks või soovide teadaandmiseks on teisigi, paremaid meetodeid.

* Kui laps on maha rahunenud, uurige, mis teda pahandas.

* Kui hammustamist tuleb ette tihedamini kui mõni kord, mõelge situatsioonidele, mis last hammustama ajendasid. Kas teie lapsel on probleeme asjade jagamisega? Kas ta satub teistega mängides stressi? Võib-olla vajab ka teie laps vahepeal rahunemist ja tahaks vahelduseks mõne muu asjaga tegeleda.

Kas teadsite?

Ühe uurimuse kohaselt saab 50% lasteaias käivatest mudilastest igal aastal kolm korda hammustada.

Ohutsoon!

Paljude laste arengus leiab aset periood, mille jooksul nad käituvad agressiivsemalt kui muidu. Ent kui teie laps ongi tavaliselt agressiivne või kui tema käitumine on teid või teisi lapsi tõeliselt hirmutanud, pöörduge lastearsti poole. Arst võib teile nõu anda, kas peaksite konsulteerima spetsialistiga.

 

Triin Tisler

Pere ja kodu

toob sinuni Pegu