Koduperenaine versus töötav ema

Veronika Raudsepp Linnupuu
[email protected]


{:299275 width=120 height=80 align=left}On naisi, kes naudivad täiskohaga koduperenaiseks olemist, pere eest hoolitsemist ja peavad palgatööd kohutavaks enesevägistamiseks, mida tuleb majandusliku olukorra parendamise nimel taluda. Samuti on naisi, kes vajavad lisaks 24/7 ema ja naiseks olemisele väljundeid ning motiveerivat stressi, mida pakub töötamine.

Tunnet, mis sunnib väikese kõrvalt tööle minema võib kõige selgemalt väljendada paar aastat lapsega kodus olnud naiste sõnadega: „Ma ei suuda enam olla ööpäevaringselt happy-happy, mõelda teiste vajadustele, suhelda vaid mähkmetest ja lapsesõbralikest toiduretseptidest. Tahan kasvõi kaks tundi päevas tegeleda teiste, mulle intellektuaalset väljakutset pakkuvate asjadega – saada rutiinist välja, muidu ma lihtsalt närbun.“ Ja teate, mis? Nende sisetunne on osutunud õigeks!

Suurbritannias läbi viidud uuringust selgus, et tööl käivad ja heades peresuhetes olevad naised on oma soogrupis kõige tervemad inimesed, samas kui koduperenaised kipuvad muutuma ülekaaluliseks, teatab BBC. Ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health tutvustatud uurimistöös analüüsiti 1200 naise tervisenäitajaid.

Selgus, et kui kodust pereelu tööga ühendavate naiste seas on ülekaalulisi 23%, siis koduperenaiste sama näitaja on 38%. Kodus last kasvatavad naised kippusid kaalus juurde võtma ka keskmisest kiiremini.

Uurijate kinnitusel näitab leid, et erinevate rollide ühendamisega kaasnev lühiajaline stress on õigustatud, sest pikemajaliselt annab töölkäimine naisele parema tervise. Andmete kõrvutamisest selgus ka, et pereelu elavad ning samal ajal tööd tegevad naised on 54 aasta vanusena olnud palju vähem haiged, kui lastetud ja üksi elavad naised või kodus last kasvatavad emad.

{:299276 width=120 height=180 align=right}Enamus tuttavaid naisi - mina kaasa arvatud - ootavad peale mõningast lapsega kodus olemist tööle naasmist. Mitte küll eelpool välja toodud uuringu tulemusel selgunud järeldustest mõjutatuna vaid kuna nad saavad teha tööd, mis neile meeldib, neil pole suurt, pidevat hoolt vajavat majapidamist, ning nende lapsed on osa päevast lasteaia, kooli ja trennidega hõivatud. Samuti olen kuulnud väiteid, et koduperenaise amet pole nii väärtustatud, kui teised, tekitab sõltuvust meespoolest ja kätkeb ohtu taanduda perekonnaliikmete teenijaks. Usutakse, et töötaval naisel on parem enesehinnang, kuna ta saab tunda tööalaseid kordaminekuid, eneseteostusest tulenevaid rõõme ja kindlustunnet teadmisest, et kui mees kõrvalt ühel või teisel põhjusel kaob, saab ta üksi ka hakkama.

Usun siiski, et ka koduperenaisena on võimalik mandumist ära hoida. Kõige tähtsam on vaatamata kõigele olla jätkuvalt aktiivne. Teistega suhtlemine arendab sotsiaalseid oskusi, motiveerib agaramaid edasi õppima, tegelema oma tervise ja väljanägemisega. Suurepäraseks võimaluseks end sotsiaalselt väljaspool koduseinu ja päevatööd rakendada on vabatahtlik töö ja isetegevus – harrastusteater, käsitöö-, keraamika-, tantsu- ja lauluringid jne. Peaasi on emotsionaalne ja füüsiline rahulolu, oskus hinnata oma soove ja vajadusi õigesti ning teha otsuseid, mis sind terve ja õnnelikuna hoiavad.