Kuidas ämmaga hakkama saada

Ämmad ja miniad on juba igipõline teema, kuid ikkagi ei väsita sellest rääkimast. Tihtipeale kuuleme, kuidas minia kaebab, et tema ämm on võimatu ning kiusab teda igal võimalikul juhul. Ämm jälle kurdab, et minia pole tema poja jaoks sobiv. Miks tekib üleüldse vihavaen uue ja vana perenaise vahele?

Üheks põhjuseks on kindlasti liiga hoolitsev ämm ja sellest tulenevalt ka nn. memmepoeg. Paljud mehed elavad tänapäeval nii kaua vanematekodus kuni endale naise võtavad ja siis kaaluvad ka hoolikalt oma "pesa" soetamist.
Mehed leiavad, et pole ju mõtet endale oma korterit üürida, kui kodus peseb ema pesu, teeb süüa ja makse ei pea maksma. Nad on lihtsalt mugavad ja ei taha ema kodust ära minekuga "kurvastada". Ema jälle poputab oma last nii kaua kuni too kodus elab (on ju oma lapse poputamine emal veres). Seega on nii ema kui ka poeg rahul, kuid seda siiski seni kuni poeg pole miniat majja toonud. Kui see juhtub, siis oh seda õudust. Üks hea naine ei lase ju ometi oma mehe emal pesta oma mehe pesu, talle süüa teha ja tagatipuks käia õhtuti tekki peale panemas. Naine tahab ise oma mehe eest hoolitseda. Tihtipeale pole noortel inimestel kohe võimalust oma elamist soetada ja nii tulebki leppida ämma ja äia koduga. Nii hakkavadki uus ja vana perenaine sõdima (muidugi võib juhtuda ka, et saad endale ideaalse ämma ja tülidest pole haisugi, kuid see pole selle artikli teema). Üks tahab hoolitseda oma poja eest ja teine oma mehe eest. Ilmselt jätkuvad tülid seni, kuni noor perenaine enam lihtsalt ei jaksa ja käsib oma mehel valida, kas tema või ema vahel. Sellist asja annaks muidugi vältida juba eos. Kui mees näeb, et ema tema naist kiusab, peaks mees juba varakult vahele astuma ja emaga leplikult rääkima, milles on probleem ja paluda emal anda miniale võimalus. Samuti peaks mees rääkima oma naisega ja paluma tal püüda ämmast aru saada. Nii lihtne olekski tülisid vältida, kuid tihti seda siiski ei tehta ning selle asemel esitab naine ultimaatiumi. Ülejäänu oleneb juba mehest. Kui mees armastab oma naist, valib ta naise ja kui mees on nn. memmepoeg, valib ta ema.
Tegelikult ei peaks inimene valima ema ja armastatud inimese vahel, kuid vahel lihtsalt läheb nii.

Annika (27-aastane raamatupidaja) ei salli oma ämma silmaotsaski. Temaga läks just nii nagu eelpool räägitud. „Olin 23-aastane, kui tutvusin oma mehega. Igati korralik mees. Ei suitsetanud, sõpradega öösiti ringi ei kolanud ja alkoholi tarbis mõõdukalt. Samuti hoidis ta mind väga. Oli ainult üks viga. Paistis, et mees ei kavatsenudki kodunt ära kolida, aga jah miks peakski. Ema tegi talle kõik ette-taha ära. Enda mehega oli ta aastaid tagasi lahku läinud ja nüüd oli poeg A ja O. Pesi poja pesu, tegi söögi valmis ja andis "nõu" naiste osas. Mina talle muidugi ei meeldinud. Olin liiga kannatamatu, jonnakas, ülbe ja teab mida veel. Algul üritasin temaga hästi läbi saada. Aitasin nõudepesus ja koristamises, käisin poes, kuid tema pojale ma ikkagi ei sobinud. Ega ma ka kaua ei jaksanud sedasi elada, sõi närvid seest. Kolisin oma korterisse tagasi ja ütlesin mehele, et nüüd on tema valida. Kas jääbki selliseks ema-tiiva-all-istuvaks-pojaks või hakkab ükskord meheks ja kolib kodunt minema. Mees mõtles nädal aega. Olin juba lootust kaotamas, kui ta oma kohvritega minu ukse taha ilmus ja palus luba sisse kolida. Sellest ajast ei salli ämm mind üldse ja ausalt tunded on vastastikused. Külas ta meil ei käi, kui siis vahel helistab ja palub pojal midagi teha. Minu arvates oli ämma tegu väga kole. Praegu saaksime hästi läbi, aga ei. Selle asemel ta mossitab ja jonnib. Kuid ühte tean ma kindlalt. Sellist ämma ei saa minust kunagi,” on Annika kindel.

Muidugi on olemas ka naisi, kes oma ämmaga kenasti läbi saavad ja on üksteisele sõbranna eest. Niimoodi peakski ju tegelikult olema. Ämm võib küll nõu anda ja soovitada, kuid liigselt oma nina noorte ellu pista, pole siiski viisakas ja seda piiri, kust üle astuda ei tohiks, peaks ämm ise tajuma.

Kristiina (34-aastane kinnisvaramaakler) ongi just selline naine, kellel on ämmaga head suhted. On seda koguaeg olnud ja teisiti ei kujutaks Kristiina ettegi. „Olen oma mehega 5 aastat koos elanud ja selle aja sees pole kordagi olnud juhust, kus ämm oleks astunud üle piiride. Eks algul oli jah väikseid nagistamisi, aga siis sai ämma juurde mindud, kohvitass korvale võetud ja kõik probleemid lahti räägitud. Alates sellest kohvitassi õhtust, nagu me seda ämmaga kutsume, meil konflikte ei ole. Ämm hoiab oma arvamused enda teada ja ka mina ei trügi mehele olema ema eest. Mina leian, et suhted peaksidki olema rahumeelsed. See on ju ometi sinu mehe ema. Mõtle, mida tunneksid sina, kui läheksid ühe mehe pärast tülli enda emaga. Kui vahel ämm hakkabki "protestima”, siis naljatan, et peab vist jälle külla tulema ja siis ta saab aru, et peab taganema,” sõnab Kristiina.

Väiksed nipid, mida tasuks ämmaga suheldes kõrva taha panna:
1.Näita ämmale, et sa hoolid tema pojast. See ei tähenda, et pead ämma juuresolekul oma meest illikukuks kutsuma. Ka näiteks väike käest hoidmine näitab nii mõndagi.
2. Kiida ämmale ta poega. Ütle, kui tark, osav, kuldsete kätega vms on ta poeg. Iga ema on meelitatud, kui keegi ta last kiidab. Tee seda aga siiralt ja südamest. Valetada pole ilus.
3. Ära hakka ämmale nii öelda "iseloomu näitama", sest tavaliselt sellest tulenevadki kõige suuremad tülid. See aga ei tähenda, et sul ei peaks üldse oma arvamust olema või et sinust tallalaune peaks saama.
4. Käi ämmal vahest abiks. Sind ei tapa ju ometi need mõned tunnid, mil aitad ämmal moosi keeta või muud teha. Kindlasti on ämmal hea meel ja see on hea võimalus teil kahel paremini tuttavaks saada.
5. Ära tülitse oma mehega ämma kuuldes. Kindlasti ei meeldi mehele, kui teda ta ema ees maha tehakse ja ilmselt ei meeldi ka ämmale, kui ta on sunnitud pealt kuulama teie tüli.

Ämmasid on kahte sorti. Ühed on leebed ja toredad ning teised kiuslikud ja torisejad. Oleks muidugi tore kui saaksid endale esimese variandi. Kui aga siiski juhtub sulle teistsugune ämm, siis ära heida meelt ja pea meeles vanasõna: „Hea sõna võidab võõra väe.”

Anneli Allikas