Perekonna rahakott

{:261199 width=120 height=90 align=right}Pereelu argipäeva juurde kuulub kindlasti ühiselu rahastamine ja teatud kulutuste planeerimine. Seni kuni järelmakse ja laene pole võetud, ei ole justkui vajadust paika panna, kes mille eest ja kui palju maksab. Kuid ka siis, kooselu alguse õnneeufoorias, võivad raha asjad ning erinev ettekujutlus ühistest kohustustest tekitada arusaamatusi ja pingeid.

{:261199 width=120 height=90 align=right}Pereelu argipäeva juurde kuulub kindlasti ühiselu rahastamine ja teatud kulutuste planeerimine. Seni kuni järelmakse ja laene pole võetud, ei ole justkui vajadust paika panna, kes mille eest ja kui palju maksab. Kuid ka siis, kooselu alguse õnneeufoorias, võivad raha asjad ning erinev ettekujutlus ühistest kohustustest tekitada arusaamatusi ja pingeid. Uuringute põhjal ongi enamik kooselu probleemidest seotud rahaga. Seega on hea, kui ühiselu puudutavas rahakasutuse osas kohe alguses kindlad kokkulepped tehakse.

Laias laastus võib perekondade eelarved jagada kolme leeri:
1) pered, kus on olenemata kummagi palganumbrist ja sõlmitud lepingute arvust ühine rahakott – eeldab kompromissivalmidust ja koostööd;
2) pered, kus vaid üks osapool hoolitseb sissetulekute ja arvete maksmise eest;
3) pered, kus on kokku lepitud, et üks maksab üüri, teine ostab söögi ning teineteise reaalsetest raha liikumistest aimu ei omata.

Varjatud pinged on kodeeritud neis kõigis, eriti kui kellelegi hakkab tunduma, et ühe osapoole panus on kasvanud ebaõiglaselt suureks. Siinkohal tuleb kiiremas korras selgeks rääkida, mida teineteiselt oodatakse ja kas ettekujutlus kaaslase osast ühisellu vastab tegelikkusele. Pereelus on ju asju, mida ei ole võimalik rahas mõõta. Näiteks – kui naine on teatud ajahetkel kodune, siis on üsna loomulik, et tema teeb suurema osa kodutöödest ja mees teenib elatist. Õnneks on koos vanemapalga ajastuga vähenenud oht sattuda mehe sissetulekutest sõltuvaks ning perekonnasiseid pingeid teemal, kes maksab tellib muusika, ei tohiks eriti tekkida.

Viimasel ajal pole enam erandiks, et naine teenib mehest tunduvalt enam. Kurb on, kui seda hakatakse eelarvamuste pärast või oma enesehinnangu tõstmiseks kallimale nina peale hõõruma ning kasutama katalüsaatorina, et muid stressiallikaid välja elada. Senikaua, kui kaasa pole muutunud parasiitlikuks kaaniks, kes eeldab, et  tema roll on vaid eksisteerida ning teeb tööd, mis talle meeldib, aitab kodus ja näitab ka muul moel, et hoolib ja armastab, oleks väiklane tema väiksemat palka suhte toimimises määravaks tõsta.  Lihtsalt erinevaid ameteid tasustatakse erinevalt, kuid see ei muuda neid vähem oluliseks või alaväärsemaks.

Meie peres hoiab tulude laekumistel, arvetel õigeaegsel maksmisel ja lepingutel silma peal mina, sest kunstiinimesena kipuvad abikaasal bürokraatia ja asjaajamisega seotud toimingud nihu minema, kuid minule igasuguste tabelite ja plaanide koostamine meeldib. Mingil ajahetkel, kui ühiseid kohustusi oli juba rohkem, kui vaid üüri ja elektri maksmine, tekkis ka vajadus nende õigeaegsel täitmisel silma peal hoida.

{:261204 width=120 height=90 align=left}Seda on mugav teha mõne arvutustabeli (näiteks MS Excel, OpenOffice või OpenDocument arvutustabelid) abil. Esimeses veerus on kohustuse nimi (näiteks majalaen, elukindlustus, elekter, telefon jne.), teises makse kuupäev. Esimese rea kolmandast veerust hakkavad siis järjest minema kuud. Laenu, kindlustuse ja järelmaksu puhul on teada konkreetsed summad, mis vastavaks kuupäevaks peavad tasutud olema, siis märgin need kohe alguses tabelisse ja hiljem on vaja vaid ülekande või debiteeringu sooritamise järel vastav lahter lihtsalt teist värvi märkida ja ma tean, et sel kuul on selle kuluartikliga asjad ühel pool. Samas on sellise metoodilise jälgimise juures plussiks, et on kenasti näha ka palju millegi peale kulub ja palju on võimalik säästa või mõne liigse kulutuse asemel muuks otstarbeks kasutada.

Olen eelarve pidamiseks kasutanud ka Ellermaa Tarkvaratöökoja välja töötatud programmi „Perekonna eelarve“ (http://www.ellermaasoft.ee/eelarve.php), kuid see eeldab juba igapäevast sisestamist ning üsna täpset jälgimist. Tihtipeale aga pole sendi pealt kõiki kulutusi jälgida vaja, samas suuremate väljaminekute, näiteks remontimise ja puhkuse planeerimise eel on ta suureks abiks.

Mõningaid lahkarvamusi raha kasutamise osas tekib ikka, kuid oma kohustustest ülevaate omamine aitab paremini luua pilti, mida endale lubada saab ja seab vähemalt teatud raamid, millest üle minna ei saa.

Veronika Raudsepp Linnupuu
veronika@buduaar.ee