Aivar Kajakas – hardcore surfipoiss

Aivar (34)  paneb oma elustiili üle kadestama nii mõnegi. Kui ta räägib, siis ta vaatab kaasvestlejale otse silma, mis on märk sellest, et inimene on eluterve mõtlemisega, kellel ei ole vaja millegipärast häbi tunda.

Kadi Jüriado
kadi@buduaar.ee


Aivar(34)  paneb oma elustiili üle kadestama nii mõnegi. Kui ta räägib, siis ta vaatab kaasvestlejale otse silma, mis on märk sellest, et inimene on eluterve mõtlemisega, kellel ei ole vaja millegipärast häbi tunda.


Tema hüüdnimi Hardcore’gi pidi tähendama seda, et ta ei kahetse midagi. Temaga vesteldes tuleb välja, et surf  kui elustiil  muudab tõesti inimese avatuks, tolerantsemaks ja annab  mingi müstilise muretuse, rahulikkuse aura.


Aivarit võite alati paluda, kui soovite vastuseid surfamise kohta või surfikoolitust. Ta on selleks parim surfiõpetaja, mida kinnitavad ka tema õpilased: hästi tore, rahulik, jookseb meres kaasa, seletab ja näitab  täpselt ette, kuidas asi käib.


Samas on ta siiski heas mõttes nii Hardcore.


Aivar, miks su  hüüdnimi on Hardcore?


Minu elustiil on selline, et olen võtnud kõigest maksimumi. See on nimi, mis ütleb, et ma ei kahetse midagi. Kindlasti ei ole see  pornograafiaga seotud. Pigem sellega, et teen asju sügavuti.  Ma kuulasin kunagi  ka sellist karmi musa.


Millist muusikat sa kuulad?


Peamiselt kidramusa. Guano Apes,  Jeff Beck , Offspring- need on kindlasti nimed, mida võiksin mainida  lemmikutena.  DRI meeldib – selline hardcorde,  äge muusika. (raadiost tuleb just Dingo Levoton Tuhkimo loo Eestikeelne variant)Dingo meeldib mulle ka.  


Surfates mängib muusika peas. Varem mängis mul peas üks Läti rahvalugu (laulab, kahjuks ei ole kuulnud)