Reklaam sulgub sekundi pärast

PULMAPIDU BUDUAARIS: Reelika ja Tanel

Buduaar

Reelika ja Tanel

2. juunil 2022.a. korraldab Buduaar uhke pulmapeo elegantses 16. sajandist pärit Vihula Mõisas, mis kannab tiitlit „Parim ajalooline hotell Euroopas 2020“.
Koostöös Eesti tipptegijatega paneme kokku ühe tõelise unistuste pulmapeo, mille väärtus on ligi 20 000 €. Pulmaprojekti peatoetajad on LN Beauty ja JP. Chenet So Free veinid ja vahuveinid.
Kuni 20. märtsini 2022. a. saab ennast koos kaaslasega registreerida buduaar.tv3.ee lehel, kuhu paneme üles kõik võistluses osalevate paaride ankeedid, kellest valitakse välja 10 kõige erilisema looga paari. Kindlasti on valiku tegemisel oluline nii ankeedi sisu, väljendusoskus kui ka foto.
Kui oled pulmapidu aastaid edasi lükanud või tunned, et just nüüd on õige aeg abielluda, siis saada meile oma ankeet ja võida unistuste pulmad endale! Loe lisa aadressil buduaar.tv3.ee/pulmad

Saame aga tuttavaks esimese paariga!

Teie eesnimed ja vanused

Reelika (30) ja Tanel (30)

Kust tulete?

Mina (Reelika) olen sündinud Tallinnas ja Tanel Viljandis. Hetkel elame mõlemad Pärnus.

Millega igapäevaselt tegelete?

Tanel töötab Pereauto OÜs hooldusnõunikuna. Mina (Reelika) olen hetkel kodune ja ootamas meie esimest beebit :) Meeldib käia õues jalutamas, ootan väga kevadet, sest praegused ilmad on jube veidrad. Tanel tegeleb tasapisi fotograafiaga kui aega üle jääb.

Kohtumislugu

Saime tuttavaks Tinderis 2016. aastal. Esimest korda kohtusime 20.08.2016, Tanel oli just Norrast Eestisse tulnud ja sõitis Viljandist Pärnusse meie esimesele kohtumisele. Nii ma siis tutvustasin talle Pärnut, punasel päeval, kui kõik kohad kinni olid :) Mäletame neid emotsioone siiani, meil klappis nii hästi, huumorisoon oli meil sama. Täitsa omad inimesed.

Kui kaua koos olnud olete?

Peaaegu 5 ja pool aastat.

Lemmikmälestus koos

Meil on koos väga erilisi mälestusi, alustades siis langevarjuhüppest ning lõpetades sukeldumistega Austraalia korallrahudes, kuid kõige rohkem on meid liitnud rasked hetked. Austraaliasse minnes elasime esimesed kuud ilma peavarjuta, kuna sealne elu osutus oodatust palju kulukamaks ja töö leidmine väga keeruliseks. Jõudsime punkti, kus olime teiselpool maakera, kodust 14000 km kaugusel, meil ei olnud elamispinda, ühtegi tuttavat ega raha, et süüa osta. Olime lihtsalt meie kaks ning kogu selle olukorra keskel pidime veel teineteisele toeks olema, et hakkama saada. Kuid kordamööda me siiski murdusime ning mõtlesime, et siit ei ole enam väljapääsu. Lõpuks, läbi juhuse, leidsime töö paarsada kilomeetrit linnast eemal väikeses arbuusifarmis, kus tegime 40-kraadises kuumuses hirmrasket tööd. Me mõlemad mõistsime, et sellised hetked liidavad meid rohkem, kui mistahes ilus mälestus - rasked hetked on need, mis näitavad meie tõelist palet ja me teame, et saame teineteisele ükskõik, mis olukorras loota.

Kihlumislugu

Olime viimaseid päevi Lääne-Austraalias Perthis ja valmis kolima Ida-Austraaliasse oma uue töökoha pärast. Tanel organiseeris ühe eestlasest fotograafiga meile rannas (Trigg Beach) paaripildistamise, et meil oleks Perthist enne ärakolimist ilusad pildid mälestuseks. Pildistamise päeval ostsin endale uue kleidi ja käisin juuksuris soengut sättimas, et saaks ikka ilusad pildid :) Tegime siis mõned klõpsud kui äkki fotograaf hakkas sättima ainult minuga valgust paika, et Tanel saaks siis oma triki ära teha (Kuna Tanel on trikitaja, siis ma arvasin, et tal mingi pöörane poos plaanis). Kui fotograafil oli valmis kõik, andis ta Tanelile märku, et võib siis nüüd jätkata. Ja minu suureks üllatuseks laskus Tanel minu ees ühele põlvele ja palus mind naiseks. Ma olin nii šokis, et unustasin talle esimesel korral vastata (kuigi enda arust karjusin JAH :) ). Nii et me mitte ei teinud mälestuseks Perthis pilte vaid ta oligi organiseerinud kihlumispildistamise. Ja eriti armas oli see, et ta sama päeva hommikul tegi videokõne minu emale, et küsida ennem tema käest luba.
Nii et mitte kõik naised ei saa öelda, et talle tehti Austraalias olles abieluettepanek, aga mina saan sellega uhkustada küll :)
Meie kihlumiskuupäev on 20.12.2020.

Miks peaksite just teie endale unistuste pulmapeo võitma? 💕

Tulime Austraaliast tagasi 2021. aasta aprillis ja meil oli plaan teha pulmad 20.07.2022. Novembris tegin aga rasedustesti, mis osutus positiivseks. Me olime pööraselt õnnelikud selle üle. Peagi aga koitis meile reaalsus, et meil ei ole võimalik pulmi korraldada, sest meie rahareserv ei ole selleks piisav ning see raha, mis meil olemas on, tuleb suunata hoopis lapsetoa ehitamiseks ja asjade muretsemiseks. Ja pealegi on meie beebi sündimistähtaeg 22.07.2022.
Olin pikalt natuke kurb pulmade ärajäämise pärast, olen tegelikult siiani, sest ma väga ootasin pulmi ja tahtsin olla enne lapse sündi mehe perekonnanimega, et saaksime olla lapse sündimise ajal perekond.
Ja just sellisel põhjusel peaksimegi meie endale unistuste pulmapeo võitma :)