Reklaam sulgub sekundi pärast

Keegi varastab tööl toitu? Võitle vastu!

Sa oled terve hommikupooliku tööl suurepärases tujus, sest tead, et lõunal ootab sind kontori külmikus suurepärane kodune eine. Kui seda võtma lähed, on see aga kadunud.

Sa oled terve hommikupooliku tööl suurepärases tujus, sest tead, et lõunal ootab sind kontori külmikus suurepärane kodune eine. Kui seda võtma lähed, on see aga kadunud.

Tuttav stsenaarium? See on üks kõige levinumaid ja tüüpilisemaid kontoriprobleeme: keegi lihtsalt järjepidevalt varastab teiste toitu, mida nood on hoolikalt valinud ja valmistanud.
Saate aru, jah. Keegi varastab toitu. Inimene, kellel endal on olemas töökoht ja järelikult ka raha, et toitu osta. Aga ei, ta võtab parem teiste oma. 

Siin on nõuanded, kuidas selliste tõbraste vastu võidelda. 

Muuda oma toit varastamiskindlaks
Isegi, kui paned oma toidukarbile nimesildi, veetakse see minema. Osta endale isiklik lõunakarp, millest kõik teavad, et see on sinu oma. Kuigi nimesilt ei toimi, näib inimeste kinnitusel vargal olevat raskem avada personaalset lõunakarpi.

Kasuta teipi
Pane oma lõuna karpi ja teibi see lihtsalt kinni. Vajadusel kirjuta üle karbi suurelt oma nimi ja kasuta näiteks surnupealuu kleepsu. Miski pole liiast, kui seisad silmitsi eriti ülbe toiduvargaga.

Muuda oma lõuna vähem isuäratavaks
Lõunasöögi varastamine lõppeb kohe, kui räägid kontoris kõva häälega, et hakkasid oma toidu sisse sülitama enne, kui selle külmikusse paned. Päris kindlasti avastad veel samal päeval, et vargused lakkavad.

Häbista vargaid
Jäta oma toidukarbile hoiatavaid sõnumeid, näiteks, et kättemaksuinglid näevad, mida sa teed. Nii on vargal natuke ebamugavam su toitu võtta. 

Häbista neid eriti tugevalt
"Aitäh sellele, kes sõi ära kaks viilu juustu meie einekarbist ja jättis meile suuremeelselt  veel viis. Tänan jumalat, et sa nii lahke olid! Siiralt sinu, Loode" kirjutas üks vihane rase naine oma lõunakarbile pärast seda, kui seda järjepidevalt tühjendamas käidi.

Kui miski ei aita, loobu kodusest lõunast
"Ma võtsin tööle kaasa koduse kartulisalati. Kui lõuna saabus, läksin kööginurka, kus üks kolleeg täpselt samasugust salatit sõi. Mõtlesin, et meil on lihtsalt sarnane lõuna, kuni  märkasin, et minu karp on külmikust kadunud. Küsisin, et kas see on minu oma, ja ta vastas silmagi pilgutamata eitavalt. Kui ta eine lõpetanud oli ja köögist lahkus, vaatasin külmkappi, kus vedeles salatikarbi ümbrispaber, minu n imi selle peal," kurtis üks mees.

 

Allikas: Women´s Health

 

Buduaar.ee