SILVIA ILVEST TABAS JÜRIÖÖL üllatus, mida ta elu sees oodanud poleks

Oma elamusest pani Silvia värsked emotsioonid kirja järgmiselt: "Käisin eile jüriööd tähistamas. See oli ilus! Aitäh kõigile, kes sinna kokku tulid üksmeelsust jagama! Õhtu jooksul aga. Üks rõõmsameelne noormees tuli häbelikult mu juurde ning tutvustas, et on Võrust pärit, võttis kotist leiva ning ütles, et küpsetas selle hommikul, lootuses siin mulle üle anda. Järsku sedasi, ootamatult. Kogeledes tänasin ja kallistasin armast inimest. Leib. Hindamatu kätetöö. Tuli minu juurde üks vanem härra, kes kinkis mulle tagasihoidlikult kaks raamatut oma kirjutatud luuletustega. Kummaski sees väike pühendus. Olin lummatud. Hindamatu kunst. Üks naine hiilis mu poole nurga taga ning ulatas tänusõnadega kommikarbi. Järjekordne kallis inimene. Hindamatu tänutunne. Fotograaf Tarvo Alev võttis jüriöö tähistamisel rahva ees hetke, et üle anda eelmisel päeval jäädvustatud kaader tšellomängust ilmutatud kujul. Oeh. See oli kohe eriliselt kohmetu hetk minu jaoks. Vabandan, et ei osanud kuidagi enam olla. Nii palju siiraid kingitusi. Ma ei teadnud üldse, et midagi sellist mind õhtul tabab. Tulin ju sarnaselt kõikidele teistele kohale koos pilliga selleks, et koos jagada julgust Eesti tulevikule mõelda. Tegelikult olen aga hoopis mina üks õnnelik hing, sest olen viimasel ajal näinud lugematu arv rõõmsaid silmapaare, kes jagavad minuga rõõmu muusikast, rõõmu üksmeelsetest eluvaadetest. Aitäh, et olete nõnda olemas, igal pool üle Eesti," tänab Silvia. Postitust näed ka SIIN.