Reklaam sulgub sekundi pärast

Välismaa uudised

Eksklusiiv

Buduaari eksklusiivintervjuu: Kaur Kender

Aastad, mil elasin Aasias, tundsin väga puudust Eesti kultuurist. Teatrist, käeshoitavatest raamatutest, ooperist. Kuigi olin teisele poole maakera kolinud just selleks, et õppida tundma Aasia kultuure, igatsesin ma seda head, huvitavat, kummalisel kombel ebaturvalist tunnet, mida tekitab minus Eesti autorite lugemine. Iga kord, kui kodus külas käisin, külastasin võimalikult tihti teatreid ja kogusin järgmiseks reisiks kokku parimad Eesti autorite raamatud. Mäletan, kui sattusin esimest korda Kauri luuleõhtule kultuurikatlas. Olin koos oma väliseestlasest sõbra Pauliga, kes just külas oli. Olime mõlemad täiesti vaimustuses sellest lihtsusest ja otsekohesusest. See mõjus nii värskendavalt! Olime mõlemad harjunud Hollywoodiliku ''hi, how are you (i dont really give a f) sorti suhtumisega, kus kõik laused, mis ringlusesse lähevad küll keerlevad, kuid ei oma tegelikult mingit olulist kõlapinda ega vundamenti.  Kender ja Taavi Eelmaa andsid välja ühise raamatu, kus ühel pool on Kauri näidend ''Kaurita'' ning teisel pool Taavi ''Kadunud sõbra juhtum''. Olen praeguseks lugenud Kaur Kenderi esimese näidendi ''Kaurita'' läbi kaks korda ja vaimustusin teisel korral veel enam, kui esimesel. Vahetu otsekohesus, siiras robustsus - elu. Uurisin autorilt äsja poelettidele ilmunud raamatu kohta lähemalt.