Reklaam sulgub sekundi pärast

KÕIK MULLISÕBRAD võiksid seda teada

Liviko

Prosecco Frizzante või Prosecco Spumante, aga ikkagi Maschio. Kõikjal maailmas ülipopulaarne Prosecco on Kirde-Itaalias valmistatav kerge ja puuviljase iseloomuga vahuvein.

Seda suupärast ja hästi joodavat veini tehti veel käesoleva sajandi alguses reipalt nii Saksamaal, Austraalias kui ka Ameerikas, aga segadus lõppes 2009. aastal, kui Itaalia põllumajandusminister kuulutas Prosecco kaitstud päritolu nimetusega veiniks. Kuna tegemist oli ühtlasi ka viinamarjasordi nimetusega, siis ei saanud keegi keelata pudeli peal seda nime kasutamast ka teistes riikides, kus sellest veini tehti. Itaalias aga hakati marjasorti senise nime Prosecco asemel kutsuma tema sünonüümi Glera järgi ja Prosecco umbsõlm sai sellega lahti harutatud. Saksamaa või Austraalia vahuveinitootjad võisid kirjutada etiketile Glera, aga kuna see nimetus veinietiketil kedagi ei kõnetanud, siis sellest loobuti ja kõlava nimetusega Prosecco vahuveini tohtis edaspidi teha vaid päritolujärgses Kirde-Itaalias. [caption id="attachment_3074957" align="aligncenter" width="900"] Foto: Shutterstock[/caption] www.nautimus.ee Proseccot tehakse peamiselt Glera marjasordist Charmat’ ehk tank-meetodil Frizzantena ja Spumantena. Esimene neist on kerge ja veidi kihisev vahuvein, Spumantel on CO2-sisaldus ning rõhk pudelis suurem ja maitseamplituud samuti veidi laiem. Tavalisest kvaliteetsem Prosecco tuleb Treviso provintsist ja veini etiketil on ka sellekohane märge Prosecco di Treviso. Veel kvaliteetsema veini puhul on etiketil märge – Prosecco di Conegliano või Prosecco di Valdobbiadene või isegi Prosecco di Conegliano Valdobbiadene. Vastavatel puhkudel korjatakse marjad veini tarbeks ainult Conegliano ja Valdobiaddene linnade ümbrusest. Hinnatuim on Prosecco Cartizze Spumante Superiore, mis viitab parimale võimalikule kasvualale ja kõige kvaliteetsematele viinamarjadele, mida veini valmistamisel kasutatud on. [caption id="attachment_3074958" align="aligncenter" width="1000"] Foto: Shutterstock[/caption] www.nautimus.ee Cantine Maschio ajalugu on ühtlasi ka Prosecco ajalugu. Piirkonnas on tuhandeid marjakasvatajaid, kes müüvad oma marju suurematele veinitootjatele, aga mitmed marjakasvatajad ja joogimeistrid plaanisid aina populaarsemaks muutuvaks Prosecco veinist 20. sajandi lõpus kasu lõigata. Seda teed läks ka Bonaventura Maschio, kes otsustas 1973. aastal oma perekonna saja-aastase ajalooga grappa destilleerimiskoja ümber ehitada veini tootmiseks ning hakkas veini tegema Casa Vinicola Maschio nime all. Algus oli keeruline, sest prooviti mõõtu võtta Prantsusmaa kuulsa Champagne piirkonna veinidega, kasvatades Chardonnay ja Pinot Noir marjasorte ning proovides neist šampanjaga võrdväärset vahuveini teha. Paraku osutusid need kingad liiga suurteks ning nähes, et kvaliteedis šampanjani ei jõuta, otsustati kohalike marjasortide kasuks - kuigi siiani on Cantine Maschio üks populaarseimad veine lihtne ja taskukohane Pinot Noir marjast tehtav Pinot Rosa Frizzante. Bonaventura keskendus Glera marjasordile ja viinamarjad korjati selle tarbeks Valdobbiadene ja Conegliano külade ümbrusest ning Piave jõe orust Veneto maakonnas. Kvaliteetsed Maschio vahuveinid muutusid veinisõprade seas aina populaarsemaks ning 2002. aastal ühineti suure Emilia-Romagna piirkonna Riunite nimelise veinitootjaga, et kasvava nõudlusega sammu pidada. Tänapäeval on Cantine Maschio üks suurimaid vahuveinitootjaid Põhja-Itaalias ja tänu Bonaventura Maschio visioonile saavad sellest osa ka kõik Maarjamaa „mullisõbrad“. Rohkem infot: www.nautimus.ee www.cantinemaschio.com