AGNESE LUGU: kuidas teised üksikemad leiavad aega meeste jaoks?

AGNESE LUGU: kuidas teised üksikemad leiavad aega meeste jaoks?

Minu lugu on pigem probleem või küsimus teistele üksikemadele. Olen olnud üksikema juba viis aastat. Kui ootasin last, siis selgus, et mu mees oli samal ajal ka ühe teise naise rasedaks teinud ja ma lõpetasin selle mehega igasuguse suhtlemise ära. Kandsin oma raseduse lõpuni ja jäimegi pisitütrega kahekesi. Ta on minu päike ja rõõm. Esimesed aastad olid rasked, sest pidin meid ka ära elatama. Emapalgast oli palju abi, aga see aeg sai kiiresti läbi. Aga mida vanemaks sai laps, seda rohkem sain ise tööd teha ja rahamuret enam pole olnud. Nüüd on tüdruk juba suur ( sügisel saab 5) ja ma tahaks end ka naisena tunda.

Minu lugu on pigem probleem või küsimus teistele üksikemadele. Olen olnud üksikema juba viis aastat. Kui ootasin last, siis selgus, et mu mees oli samal ajal ka ühe teise naise rasedaks teinud ja ma lõpetasin selle mehega igasuguse suhtlemise ära. Kandsin oma raseduse lõpuni ja jäimegi pisitütrega kahekesi. Ta on minu päike ja rõõm. Esimesed aastad olid rasked, sest pidin meid ka ära elatama. Emapalgast oli palju abi, aga see aeg sai kiiresti läbi. Aga mida vanemaks sai laps, seda rohkem sain ise tööd teha ja rahamuret enam pole olnud. Nüüd on tüdruk juba suur (sügisel saab 5) ja ma tahaks end ka naisena tunda.

Peale lapse isast lahkuminemist ei ole mul olnud ühtegi tõsist suhet, aga ma igatsen nii väga meesterahva toetust. Samas ei sobi mulle ka igasugune meestrahvas – mulle ei meeldi joodikud või tööta mehed, kes ei tea midagi vastutustundest ja kohustustest. Tahan, et keegi tubli ja kena mees mind armastaks, kallistaks, aitaks kodustes asjades ja et ma ei peaks kõike ise otsustama, vastutama ja tegema. Tahan perekonda ja seda, et see mees armastaks ka minu tütart nagu oma last. Tundub siiski, et seda on liiga palju nõuda, sest ma pole viie aasta jooksul ühtegi sellist meest kohanud.

Ma tean, et selleks, et endale mees leida, peab suhtlema meestega ja vähemalt alguses leidma nende jaoks aega. Ma töötan naistekollektiivis ja tööalaselt mehi peaaegu et ei näe. Olen 26 aastat vana ja pole kõige koledam, sõbrannad peavad mind ilusaks. Viimasel aastal olen saanud taas sõpradega väljas käia, sest laps on juba suur ja on tekkinud võimalusi, kuhu teda jätta. Ja huvilisi mehi on küllaga olnud, aga vaatamata sellele ei ole ma kedagi kohanud, kes oleks minust tõsiselt huvitatud. Olen aru saanud, et see meestepoolne huvipuudus tekib pigem sellest, et mul pole nende jaoks aega, sest mul on laps. Kuna meie kodu on väga väike, siis enda juurde pole mõeldav mul kedagi kutsuda, seda kahel põhjusel – meil on lapsega magamiseks vaid üks suur voodi ning ma ei taha, et lapse elus oleks erinevaid nn kasuisasid, kes uksest sisse ja välja jooksevad ning iga kuu tagant vahetuvad. Samuti ei ole mul võimalik ise kuskile ööseks minna, st eks alati saab midagi välja mõelda üksikuteks kordadeks, kui mõni sõber on nõus lapsega olema, aga nii, nagu teised naised, kes ööbivad meeste juures, ei ole minu puhul siiski võimalik praegu veel.

Kuigi kõik räägivad, et laps ei ole takistuseks uue suhte loomisel, siis minu jaoks on see küll number üks probleemiks olnud. Aga võib-olla ma lihtsalt teen midagi valesti? Esiteks, enamik mehi ei saa aru, et sul on kodus laps ja sa ei saa välja tormata igal suvalisel hetkel, et temaga niisama maja ees auto kapoti peal istudes juttu ajada, või et sa pead teatud ajal koju minema oma lapse juurde. Neil kaob huvi ära, kui sa neile 4-5 korda ütled, et sa ei saa tulla. Pole ka ime, sest alati on naisi, kes saavad esimese kutse peale välja tormata ja miks peaks siis mees nende raskesti kättesaadavatega jantima. Teiseks, mulle on ka öeldud, et muidu oled kena ja tore, aga sul on ju laps. Osasid mehi siiski hirmutab mõte, et kui selle naisega suhtesse minna, siis tuleb hakata hoolitsema ka lapse eest ja järsku peab ka mingisuguseid kulusid kandma seoses võõra lapsega. Kui on valida, siis isegi ju valiks mehe, kellel on vähem probleeme ja lisakohustusi. Ja kolmandaks, mehed tahavad intiimselt koos olla, mida üksikemal on raske mehele pakkuda. Jah, ma võin tulla üheks õhtuks mehe juurde, aga see pole neile enamasti piisav. Nad tahavad rohkem koos olla ja teha asju kahekesi, nt minna kinno ja külla ja vaadata lihtsalt televiisorit öösel koos pruudiga. Nende jaoks on enam-vähem sama, kas sa võtaks oma kohtingutele kaasa oma ema või oma lapse. Kohal on keegi kolmas, kellega on veel liiga vara tutvuda. 

Siit minu küsimus teistele üksikemadele, kas teil on jagada nippe või soovitusi, kuidas olla hea ema ja samal ajal ka leida enda isikliku elu jaoks aega, et saaks tekkida paarisuhe? 

 

Buduaarile nõutu Agnes

Buduaari arhiiv