Reklaam sulgub sekundi pärast

Antibeebipillide värvikas ajalugu

Antibeebipillid on kuulunud miljonite naiste argipäeva juba rohkem kui 50 aastat. Buduaar uuris, milline on olnud ühtede mugavamate ja usaldusväärsemate rasestumisvastaste vahendite areng läbi poolsajandi.

Antibeebipillid on kuulunud miljonite naiste argipäeva juba rohkem kui 50 aastat. Buduaar uuris, milline on olnud ühtede mugavamate ja usaldusväärsemate rasestumisvastaste vahendite areng läbi poolsajandi.

Rasestumisvastane antibeebipill – naiste idee
Antibeebipilli väljatöötamine poleks olnud võimalik ilma Margaret Sangeri ja Katherine McCormickuta. Sanger töötas New Yorgis meditsiiniõena ning oli näinud laastavaid tagajärgi, mida võisid naiste ellu tuua arvukad rasedused ja sünnitused. Ta oli veendunud, et rasestumisvastane meetod, mida naine ise sai kontrollida, on ainus mõistlik lahendus, mis aitab naised liiga paljudest soovimata rasedustest vabastada.  Sanger jäi alati oma arusaamadele kindlaks, isegi kui ta sai ühiskonnas juurde  vaenlasi juurde. Seda enam, et rasestumisvastased vahendid oli ametlikult keelatud.
Hormonaalse rasestumisvastase vahendi väljatöötamine osutus poliitiliselt  võimalikuks alles 1950ndatel. Sanger võttis ühendust miljonäriproua Katherine McCormickuga, kes toetas paljusid heategevusprojekte ning oli huvitatud naisteliikumisest. Koos veensid Sanger ja McCormick dr Gregory Pincust antibeebipilli välja töötama. Seda tutvustati USAs 1960. aasta mais ning hakati turustama kaubamärgi Enovid® all. Aasta hiljem tutvustati antibeebipilli juba ka Euroopa naistele, tõsi, toimeaine oli teine ja see pill oli algul mõeldud hoopis menstruatsioonivaevusi leevendama – pakendi infolehel oli kirjas, et raviperioodil ei teki ovulatsiooni. Seega oli raseduse vältimine esialgu veel vaid kõrvalmõju.
Norgestreel ja levonorgestreel – uus progestogeenide põlvkond 1965. aastal tutvustati esimest uue progestiiniga (hormoonide rühm, mis hõlmab kõiki sünteetilisi hormoone, millel on corpus luteum’i toodetud loodusliku progestiiniga sarnane toime. Progestiinid on rasedust vältivad ained – toim) antibeebipilli. See sisaldas  antibeebipilli kohta 500 mcg progestiini norgestreel, mis oli senikasutatud
noretisteroonist palju efektiivsem. Vaid mõni aasta hiljem toodi turule pill, mis sisaldas 500 mcg norgestreeli asemel juba 250 mcg levonorgestreeli. Paljud suukaudsetes rasestumisvastastes vahendites kasutatavad hormoonid on
niinimetatud ratsemaadid, mis koosnevad aktiivsest ja mitteaktiivsest ühendist. Neid
on võimalik keemilise protsessi abil eraldada. Moodne pill sisaldas nüüd vaid aktiivset hormooni ja naise organism ei pidanud enam vaeva nägema mitteaktiivse hormooni metaboliseerimisega.

Uued mõisted antibeebipillide kohta
Kuni 1970ndateni juhinduti antibeebipilli väljatöötamisel põhimõttest tagada efektiivne rasedusvastane vahend vajalike hormoonide väikseima annuse abil. Uue progestiini ehk tsüproteroonatsetaadi (CPA) ilmumine muutis aga seda mõtteviisi. CPA on  efektiivne progestiin, mis takistab ovulatsiooni, kuid ühtlasi blokeerib see ka meeshormoonide (androgeenide) tegevust. Miks peaks see aga antibeebipilli puhul kasulik olema?
Nimelt toodavad kõikide naiste neerupealsed väikeses koguses meesuguhormoone – nii nagu meeste organism toodab väikestes kogustes  naissuguhormoone. Mõnel naisel on aga organismis liigne kogus endogeenset testosterooni (meessuguhormoon), mis muudab naha väga rasuseks või põhjustab aknet või suurendab näokarvade kasvu. Need naised said tohutult abi uuest  antibeebipillist Diane®, mida tutvustati 1978. aastal.

Viimane uuendus – östrogeenil põhinevad antibeebipillid
Viimase viiekümne aasta jooksul on antibeebipillide komponentidena võetud  kasutusele palju uusi progestogeene. Igaühel on oma unikaalsed omadused ning mõnel, näiteks dienogestil ja drospirenoonil, on ka mittekontratseptiivsed soodsad toimed. Sellegipoolest kasutatakse peaaegu kõikides antibeebipillides östrogeenina
etinüülöstradiooli, efektiivset sünteetilist östrogeeni.
Sageli on üritatud kasutada östradiooli ehk östrogeeni, mida toodab naise organism, kuid enamik nendest katsetest on vähenenud tsükli kontrolli tõttu ebaõnnestunud. Naised ei aktsepteeri  antibeebipilli, kui neid ohustavad pidevalt tekkivad vistrikud või ebaregulaarne veritsus.
Östradiooli valeraadi kombineerimine dienogestiga on nüüd lõpuks edu toonud – olemas on pillid, mille östradiool vastab täpselt naise organismis toodetavale östrogeenile. Seega, isegi 50 aastat pärast esimese rasedusvastase antibeebipilli tutvustamist tekib ikka veel uusi põnevaid ideid antibeebipillide täiustamiseks. Mis järgmiseks?

HUVITAVAID FAKTE
• 4000 aastat tagasi. Juba muistsetel egiptlastel oli olemas rasestumisvastane meetod: nad jahvatasid granaatõunaseemned peeneks ning vormisid vaha abil väikeseid ravimküünlaid, mis viidi tuppe. See puuvili sisaldab looduslikku östrogeeni ning võimalik, et see Egiptuse segu, nagu
ka kaasaegne pill, pärssis ovulatsiooni.
• Keskaeg. Inimesed kasutasid loomakelmetest ja kalanahast ning mõnikord isegi linasest riidest valmistatud kondoome. Need polnud efektiivsed rasestumisvastased meetodid, soovimatud rasedused olid üsna tavalised.
• 1901. aastal viidi läbi esimene tõsisem uurimistöö. Innsbrucki füsioloog Ludwig Haberland (1885–1932) näitas, et menstruatsiooni reguleerivad
hormoonid, mida toodetakse keskajus ja munasarjades.
• 1919. aastal avastas Haberland loomkatsete abil antibeebipilli põhimõtte. Ta suutis tõestada, et tiinete jäneste munasarjade siirdamine
mittetiinetele loomadele takistab ovulatsiooni.
• 1956. Prof Gregory Pincus, tema kolleeg Min Chuh Chang ja Harvardi günekoloog John Rock viisid läbi esimesed katsed 60 vabatahtliku naise
seas. Samal aastal viis Pincus Puerto Ricos ja Haitil edukalt läbi esimese suure, 6000 osalejaga katse.
• 1965–1968. Esimestel aastatel oli antibeebipill Euroopas väga vastuoluline teema. Seda soovitati menstruaaltsükli häirete reguleerimiseks ning
kirjutati välja vaid abielus olevatele naistele.
• 1968. Olukord muutus pärast üliõpilaste mässu ja seksuaalrevolutsiooni. Antibeebipill muutus läänemaailmas ühiskondliku muutuse sümboliks. Esimest korda arutleti avalikult seksuaalsuse ja rasestumise vältimise teemal. Antibeebipill tähistas vabastatud seksuaalsust. Inimesed – peamiselt naised – võitlesid võrdsete õiguste eest ning avaldasid tänavatel meelt.
• 1970ndate algus. Seksuaalrevolutsiooni mõjud olid näha ja antibeebipill ei olnud enam tüliõunaks. Miljonid naised kasutasid seda loomuliku asjana, mis viis nüüd hoopis teistsuguse probleemini. 11. juunil 1971 kirjutati Saksa nädalalehes Die Zeit: “Paanika läbi pillide.“ Sündide vähenemine nii idas kui läänes tekitasid ebakindlust, rasestumisvastast vahendit süüdistati koguni “sakslaste väljasuremises“. Teaduslikes ja demograafilistes käsitlustes nimetati seda hiljem müüdiks.
• 1990. aastad. Tutvustati esimest pikatoimelist hormonaalset rasestumisvastast vahendit – levonorgestreeli sisaldavat emakasisest süsteemi, mis vabastab progestogeeni kuni viie aasta jooksul väga väikestes kogustes (20 mcg päevas) otse emakasse.
• 2000. aastad kuni tänapäev. Pillid ja teised rasestumisvastased vahendid on normaalne osa elust. Rasestumisvastased pillid omavad ka lisatoimeid, näiteks neutraliseerib drospirenoon östrogeenist tingitud veepeetust, mida esineb sageli teiste suukaudsete rasestumisvastaste
vahendite puhul.

Antibeebibillide kohta saad veelgi enam informatsiooni www.meelespea.net

Mari-Liis Helvik