Heidi Ruul: mehe ja kingapaari sada sarnasust

Heidi Ruul: mehe ja kingapaari sada sarnasust

Olen korduvalt olnud olukorras, kus mul pole riietuse juurde sobivat kingapaari. Lahendus? Marss poodi uute kingade järele! Kohale jõudes on vaja erinevaid eksemplare jalga proovida, et aru saada, kas need üldse parajad on, kui mugavate jalavarjudega on tegu, ning näha, millised need mu jalas välja näevad. Kas meestega pole mitte samamoodi? Sobiva leidmiseks me muudkui proovime ning selle käigus siis selgubki, kas omavahel üldse sobitakse või hakkab midagi kuskilt ajapikku hõõruma. 

Olen korduvalt olnud olukorras, kus mul pole riietuse juurde sobivat kingapaari. Lahendus? Marss poodi uute kingade järele! Kohale jõudes on vaja erinevaid eksemplare jalga proovida, et aru saada, kas need üldse parajad on, kui mugavate jalavarjudega on tegu, ning näha, millised need mu jalas välja näevad. Kas meestega pole mitte samamoodi? Sobiva leidmiseks me muudkui proovime ning selle käigus siis selgubki, kas omavahel üldse sobitakse või hakkab midagi kuskilt ajapikku hõõruma. 

Alustuseks oleks vist õiglane nii endale kui teistele tunnistada, et minu näol on tegemist kirgliku kingasõltlasega. Piisab vaid kauni kingapaari nägemisest – ma haaran need sealt jooksu pealt, jalga proovimata, kaasa. Tänaseks on selle tulemusena mu kingariiul tunduvalt mahukam kui riidekapp. Mehi on mu elus õnneks tunduvalt vähem kui kingi, aga sellegipoolest leian, et meeste ja kingade metafoor on vägagi asjakohane.

Mul on hunnik kingi, mida ma tõenäoliselt kunagi jalga ei panegi (minu meessoost sõbrad). Siis on teine hunnik, mille hulgast endale aeg-ajalt siiski sobivad leian (minu meessoost sõbrad, kellega on võimalik rääkida sügavamatel teemadel kui ilm)Ja lisaks on veel üks paar Prada kingasid, mida kannan vaid väga erilistel ning pidulikel sündmustel – need kingad hakkavad pikapeale jalgadele ning lõpuks on varbad nii valusad, et koju tuleb minna kingad näppude vahel – paljajalu (sõber, keda näen jube harva ning kellega suhtlemine võib tulevikus pisut südamevalu põhjustada, aga need hetked on seda riski väärt). Loomulikult on mul ka omajagu rihmikuid, mis leiavad otstarbe ainult suvel ja ainult ilusa ilmaga (mõni suveromanss kaugest minevikust?). Ja kummikud – paar absoluutselt ebaatraktiivseid, samas isegi kõige vihmasemal päeval jalgu kuivaks jätvaid kummikuid… (hea meessoost sõber, kes on alati olemas, aga kes füüsilises mõttes poolt närvigi ei kõdita). Ideaalis võiks mul olla ka üks paar jalatseid, mis on nii mugavad ja ilusad, et neid ei tahakski kunagi jalast võtta (härra Õige). Igaks puhuks on sobiv paar võtta! Igal paaril on oma kindel eesmärk – täpselt nagu meestelgi. 

Kindlasti ei tohi unustada jalatseid, mille aeg on tegelikult juba ammu ühele poole saanud. Impulsiivselt soetatud kingad. Ema soovitusel soetatud kingad. Viieteistkümne sentimeetrise kontsaga kingad, mis tõstavad su ego täpselt seniks taevasse, kuni sa nende kingade tõttu ninali asfaldil lõpetad. Kingad, mida kannad hoolimata faktist, et need tekitavad põletavalt valusaid ville. Kingad, mis on sõbrannade sõnul kohutavad, aga mille kandmisest sa mingi hinna eest loobuda ei taha (tervitan!). Kingad, mille tellisid internetist, aga mis kohale jõudes hoopis teistsugused välja nägid. Kingad, mis on juba ammu väikseks jäänud, aga millest sa mingil põhjusel kuidagi lahti lasta ei taha… Nimekiri on lõputu! 

See üsna levinud võrdlus on väga tõetruu! Mehed ON nagu kingad! Selle Õige paari leidmiseks tuleb mõnikord päris kulukas ja vaevarikas teekond läbi teha. Kuid ainult tänu sellel teekonnal saadud kogemustele oskame edaspidi teatud asju vältida. Kui ma ikka liiga kõrge kontsa tõttu korra nina verele kukun, siis edaspidi ma isegi ei proovi taolisi kingi. Aga kui ma lõpuks tõesti leian selle ihaldatud paari, mida enam kunagi jalast võtta ei taha, siis kannan ma neid nii kaua kui vähegi võimalik… 

Kindlasti ei tasu unustada, et aeg-ajalt võib ka paljajalu vihmas jalutada – nii mõnus ja värskendav!

 

Heidi Ruul