Reklaam sulgub sekundi pärast

Heidi Ruul: väärikas naine on väljasurev liik?

Aeg, kui mees pidi südamedaami võitmise nimel kõvasti vaeva nägema, on vist minevikku jäänud. Mulle tundub, et lõviosad naistest kipuvad oma väärtust unustama. Nad leiavad endale sobiva “ohvri”, kellega oleks sobilik pesa punuma hakata ning teevad, mis vaja, selleks, et metsikule täkule päitsed pähe ajada. Kui kunagi läksid noormehed kambakesi nädalavahetusel naisi lantima, siis nüüd kaanivad noored neiud ennast julgustuse mõttes silmini täis ja lähevad mehi vallutama. Mis järgmiseks? 

Aeg, kui mees pidi südamedaami võitmise nimel kõvasti vaeva nägema, on vist minevikku jäänud. Mulle tundub, et lõviosa naistest kipub oma väärtust unustama. Nad leiavad endale sobiva “ohvri”, kellega oleks sobilik pesa punuma hakata ning teevad, mis vaja, selleks, et metsikule täkule päitsed pähe ajada. Kui kunagi läksid noormehed kambakesi nädalavahetusel naisi lantima, siis nüüd kaanivad noored neiud ennast julgustuse mõttes silmini täis ja lähevad mehi vallutama. Mis järgmiseks? 

Minu armas vanaema ütles mulle juba siis, kui alles õige pisike olin, et endast lugupidav naine ei aja kunagi ühtegi meest taga! Et see mulle ka ajukurdude vahele jääks, armastas ta seda alatasa korrata. Aga kes siis endast vanemate nõu iseseisvate katsetusteta kuulda võtab? Nii tundsin ka mina ühel hetkel, et pean endast kõik ja rohkem veel andma - ainult selleks, et just SEE mees endale saada. Tagantjärele mõeldes piinlik ja koomiline olukord, mis mahub kindlasti “nooruse lolluse” kategooriasse. Käitusin nagu mingi jonnakas printsess, kes rikkalt issilt kahtlematult kõiki vahendeid kasutades endale uut poni nuiab. Nojah, õnneks olen ma vahepeal pea kümme aastat vanemaks ja õige pisut ka targemaks saanud. 

Kohati on ikka väga kummaline vaadata 20ndate alguses olevaid noori naisi, kes tänavanurgal peikaga tülli minnes viimasele taldade välkudes ja seelikusaba lehvides järgi jooksevad. Tundub nagu oleks tegemist hoopis meeleheitel prostituutidega, kes potentsiaalseid kliente taga ajavad. 

Ma ei taha vana targutaja moodi kõlada, aga mulle tundub, et taolistel noortel neidudel oleks vaja kedagi sellist nagu oli minu vanaema. Kedagi, kes neile põhitõdesid meenutaks. Niisiis võtan selle rolli sujuvalt enda kanda ja panen kirja mõned mõtted, mida minu meelest võiks iga naine, kes parasjagu veel vallaline või poole jalaga suhtes on, meeles pidada. 

Sina ise oled kõige olulisem. Kui sa nii ei tunne ega arva, siis ei suuda ka ükski mees sind ennast olulisena tundma panna. 

Iga kord, kui tekib tahtmine kellegagi voodit jagada, siis mõtle sellele, et kas sa tahad enda energiat selle selli energiaga mikserdada? Arvesta sellega, et mälestus sellest jääb sinuga igaveseks ja ei kao mitte kuskile. 

Näe oma aktsiate kallal vaeva. Arenda ennast ja tegele asjadega, mis sulle naudingut pakuvad ning kindlasti lase ka mehel sama teha. Ära keela talle tema hobisid, sõpru või lihtsalt aega iseendale. 

Austa meest sellisena, nagu ta on. Kui tema juures on miski, mis sulle ei meeldi, siis aktsepteeri seda või loobu. Ära püüa kedagi muuta - see vaev ei tasu end reeglina ära. Jobu jääb jobuks ja suitsetaja ei jäta tossamist maha, vaid kimub nurga taga salaja edasi. Lombakat parandab ainult haud. 

Saatusel on kombeks üllatada. Kui üks suhe sai läbi, siis juhtus see sellepärast, et tulemas on midagi veel paremat. Ole kannatlik. 

Ära suures armutuhinas oma sõbrannasid unusta! Nii võib neist ilma jääda ning see on asi, mida kahetsed vähemalt järgmised 20 aastat.

Ning mis kõige olulisem - ära jookse mitte kunagi ühegi mehe järele! Kui tunned, et initsiatiiv on pigem sinupoolne, siis astu julge samm tagasi. Kui mehel on huvi, siis tuleb ta sulle järele.  

Võibolla olen antud teemal pisut vanamoodne, aga mulle tõesti meeldib mõelda, et kuskil on alles mõned tõelised džentelmenid, kes teavad, kuidas naist kohelda ning naised, kes teavad oma väärtust. Vähemalt olen nüüd andud omapoolse panuse selleks, et noored neiud maa sisse trambitud eneseväärikuse sügavast maapõuest välja kaevaksid ning selle uuesti praktikas kasutusele võtaksid. Ning ehk on kellelgi ka ülejäänud mõtteteradest kunagi tulevikus pisut kasu ... 

 

Heidi Ruul