KAS ÜHISELE TEELE tuli kriis? Kuidas sellest koos üle saada?

Eelkõige on pikas suhtes üsna tõenäoline, et elus toimub muudatusi ning lisaks sellele jõuavad ka mõlemad suhte osapooled nii mõndagi teha ja kogeda. See ei ole aga siiski iseenesestmõistetav, et mingi konkreetne sündmus peaks kaasa tooma kriisi või koguni trauma. Inimesed on erinevad ning see, kuidas nad mingile sündmusele reageerivad, on individuaalne.

Üks viis, kuidas suhtuda kriisidesse, on asetada need kategooriasse: näiteks on olemas isiklikke kriise, näiteks vanema surm või töökoha kaotus, mis mõjutavad ka suhte teist poolt ning sealtkaudu ka kogu suhet. Siis on ka väljastpoolt tulevaid ühiseid kriise, nagu näiteks see, et laps haigestub tõsiselt või et hallituse tõttu peab kodunt ära kolima.

Lisaks on veel olemas sisemisi kriise. Need võivad tekkida näiteks siis, kui üks osapool jääb vahele millegi sellisega, mis moonutab vastastikust usaldust.

Ükskõik mis põhjusel kriis ka aset ei leiaks, tasuks meeles pidada, et paarid saavad koos üle ka võimatuna tunduvatest raskustest. Lootust on aga eriti neil juhtudel, kui mõlemad suhte osapooled on valmis tööd tegema ning lahkuminek ei tundu hea lahendusena.

Olukorra mitmekesisus ja selle ulatus mõjutavad otse loomulikult seda, kui kaua aega kulub, et kriisist täielikult üle saada. Mida raskem on kriis, seda rohkem kannatlikkust on vaja.

Pikad kriisid koormavad

Mida kauem kriis kestab, seda koormavamaks see muutub ning väsimus tekitab tihtipeale tunde, et enam ei jaksa. Oluline on märgata, et kuidas kriisist tulenevat pahameelt ja ärevust leevendatakse. Hoiatussignaal peaks sellisel juhul helisema hakkama, kui märkad, et teed liiga palju tööd või uputad muresid pudelisse.

Isegi kui see tundub halva mõttena, siis rutiinidest tasuks kinni pidada - vajadusel sunni ennast sööma, magama ja duši all käima. Kui märkad, et sul on tekkinud raskusi keskendumisega ning sa ei saa üksi hakkama, pöördu vastava spetsialisti poole. Mida varem abi saad, seda tõhusam see on. 

allikas: Women's Health