MIKS JUST TEMA ehk külgetõmbe saladused

Maailmas on miljoneid inimesi, igaüks neist on omamoodi. Mingil põhjusel jalutame oma eluteel osadest tuimalt mööda, neid isegi märkamata. Teised jälle tekitavad meis mingit tunnet – meeldivat või vastupidi, ebameeldivat. Ja mõnega tunneme lausa seletamatut tõmmet, tahame teda rohkem tundma õppida ja igal vabal hetkel temale mõelda ning koos olla. Miks just tema? Mis põhjusel me kohtume just nende inimestega oma elus?

Sellised kohtumised kallimatega on alati juhuslikud ja samal ajal ka ette määratud. Enamasti on nende kohtumiste lood väga imelised. Olen kuulnud lugusid, kus inimesed teevad spontaanselt viimasel hetkel plaane ümber ja kohtuvad siis ootamatult oma elu armastusega. Ometi poleks minemata jättes seda kohtumist saanud kunagi juhtuda. Või siis lugu, kus naine satub seltskonnas kõrvuti istuma mehega, keda ta juba aastaid teab, kuid kelle vastu vähimatki huvi ei olnud ja peale viisakusest alustatud vestlust avastatakse omavahel mingi seletamatu tõmme, mille tulemusena jätab süda lööke vahele. See mittehuvitav kuju osutus hingesugulaseks, keda süda juba pikalt oodanud oli.

Kuidas leida seda „õiget”?

Me tihti ikkagi teame, keda ja mida tahame. Oleme isegi oma peas joonistanud pildi ideaalmehest ja otsime teda, aga nii me teda ei leia. Me ei saa valida oma kaaslast mõistuse tasandil. Paraku on nii, et mida rohkem arvame end teadvat mõistusega, mis meile hea on, seda vähemaks jäävad meie võimalused tunda tõelist armastust. Võibolla endalegi märkamatult käime kohtingutel justkui tööintervjuudel, püüdes alateadlikult välja selgitada, kellel on õiged omadused, et olla see õige. Pealtnäha on kõik ilus ja tore, kuid enamike meestega, kellega oma eluteel kohtume, asjad justkui ei voola. Ei teki äratundmist, mis liblikad kõhus lendama paneks. Kõik on kuidagi kohmetu ja kammitsetud. Ometi oleme kõik tundnud, et mingil seletamatul põhjusel tekitab mõni vastassoost isik vastupandamatut tõmmet.

Miks just tema?

Inimesed, kes meid tõeliselt puudutavad ja kellest saavad ehk meie tulevased kaaslased, on need, kelle poole tõmbume alateadlikult. Selliseid kohtumisi ei saa ette planeerida, saab vaid usaldada elu, et kuskil on see „õige” ootamas. Mida rohkem otsid, seda vähem leiad. Tuleb loota, et sisemine tarkus, hing või intuitsioon (kuidas iganes sa seda miskit nimetada soovid) juhatab sind nagunii temani. Kui oled sisemiselt valmis, siis tekib äratundmine nende kahe inimese vahel, kes on just sel hetkel ühel sagedusel ja valmis üksteisega kohtuma. Kui sa n-ö valmis ei ole, siis võid küll otsida, aga ei pruugi leida. Elu juhatab meid just selliste kogemuste, inimeste ja olukordadeni, mida kõige enam vajame. Need hetked ja inimesed aitavad meil kõige paremini end avastada ja olla meie ise.

Alguses võib suhe olla harmooniline ja ilus, kuid mingil hetkel hakkab pinnale kerkima üha enam konflikte ja mõistmatust, sest partner on jõudnud piisavalt lähedale ja hakkab peegeldama sinu isikuomadusi või tervendamist vajavaid kohti. Siis võid endalt küsida: „Mis see on, mis minus nii reageerib?”.

Sinu partner on just see „õige”

Kõik on juhuslik ja samas justkui kõrgemalt poolt ette määratud. Iga inimene tuleb meie ellu kindlal põhjusel. Õige partner puudutab ja mõjutab meid sügavamalt kui teised, sest tema on võimeline peegeldama just seda osa sinu psüühikast, mis vajab arengut ja õppimist.

Sageli põhjustame iseendale kannatusi, otsides seda „õiget” ning arvates, et „õige” on partner, kellega koos olles me ise end muutma ei pea. Õige on see, kellega on mugav ja turvaline ning kes vastab kõigile meie ootustele.

Näiteks, tundes end üksikuna ja ebaturvaliselt, otsime partnerit, kes meie elust üksinduse kõrvaldaks ja turvatunde tekitaks. Paneme talle ootused, et ta täidaks tühimiku, mis meie sees on. Kui me sellise partneri leiaks, oleks elu mugav ja me ei kogeks mingit kasvu ega arengut. Õige partner vastab sellele seisundile, kus sa parasjagu oma elus oled ja milline on sinu areng. Näiteks, kui oled harjunud üksi olema, ise hakkama saama ja kõige eest vastutama, siis tõmbadki ligi mehe, kes on natuke rohkem naisenergias ja pigem väga varmalt vastutama ei kipu. Või näiteks, kui sa pole eelmisest suhtest veel tervenenud ja sisimas uueks suhteks valmis pole, siis tõmbad ligi mehe, kes ka ise suhtele pühenduda ei soovi.

Me ei saa muuta oma kaaslast, küll aga iseennast

Sinu kallim toob sinus välja need isiksuse osad, mis vajavad muutmist. Üksi olles sa neid nii lihtsalt ei märkaks. Sinu partner on ideaalne inimene peegeldama lahendamata, teadvustamata valdkondi elus. Läbi tema kasvad ka sina, et end tervendada ja jõuda suurema terviklikkuseni. See on koht, mille poole meie hing pidevalt pürgib, valides alateadlikult just need kaaslased, kes aitavad meil sinnapoole liikuda. Kuid see saab juhtuda vaid siis, kui ollakse valmis partneri abiga ka endale otsa vaatama ja koos liikuma. Tihti võimutseb suhtes ego ning hakatakse kaaslast süüdistama, öeldes, et tema pole selline, nagu oodati. Süüdistamise asemel võiks aga sõrme enda poole keerata ja küsida: „Milline omadus on minus sellise ärrituse aluseks? Mida peaksin endas muutma?”.

Teisel juhul õpitakse vastupidi üksteise tõelist olemust mitte märkama, et konflikte vältida, ja ei puudutata enam teemasid ja olukordi, mis on plahvatusohtlikud. Nendest asjadest ei räägita ja mängitakse edasi mängu „harmooniline suhe”. Samal ajal tundes sisimas kasvavat rahulolematust või kahanevat lähedust.

Seni, kuni püsib tõmme sinu ja sinu kallima vahel, on tema sinu jaoks see õige, aidates sul liikuda terviklikkuse poole. Usalda seda külgetõmmet ja sukeldu armastuses koos kaaslasega sügavamale ning ära lase igal arusaamatusel end teelt kõrvale viia. Suhe aitab sul iseennast veelgi rohkem avastada ja koos sügavamate tunneteni jõuda. 

Tekst: Merliis Sulg

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar.ee

Naudi veel põnevat lugemist ja telli ajakiri Buduaar SIIT !